Petuskeemid: EAS avastas Virumaa kompetentsikeskuse tegevuses ulatuslikke rikkumisi (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tark Maja avati eelmise aasta oktoobris, avamise puhul peetud konverentsil osales ka  EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg (fotol paremal).
Tark Maja avati eelmise aasta oktoobris, avamise puhul peetud konverentsil osales ka EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg (fotol paremal). Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) siseauditi üksus tuvastas Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot. EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise. Tagasinõude lõplik suurus sõltub projekti eesmärkide täitmisest ja rikkumise ulatusest.

EASi siseauditi üksus esitas EASi nõukogule Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010.–2015. aastatel EASi poolt rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3 391 492,50 eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot ja 30 senti.

Audiitorite lõpparuande hinnangul on toimunud toetuse reeglite sihipärane rikkumine SA Virumaa Kompetentsikeskus poolt. Kõigis kolmes projektis on tegevusi ja kulusid, mis ei ole põhjendatud ja abikõlblikud. Projekti raames on küsitud toetust tegevustele, mida pole nõutud mahus läbi viidud ja EASile on esitatud valeandmeid toetuse väljamaksmiseks. Testkeskkonna kasutamise tehinguid on tehtud seotud osapooltega. Audit viitab nii fiktiivsetele ostu-müügitehingutele, riigihangete seaduse rikkumisele kui teadlikult suurema toetussumma väljapetmisele.

Auditi lõpparuande kohaselt pole Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus täitnud ka täies mahus projektide eesmärke ja kompetentsikeskuse testkeskkonnas pole välja arendatud funktsionaalsust, mis võimaldaks keskusel kujuneda piirkonna konkurentsivõimet tõstvaks kompetentsikeskuseks. Oluline osa 2015. ja 2016. aasta tuludest on teenitud fiktiivsete tehingutega, millel puudub majanduslik sisu.

“EASi siseaudit on teinud head tööd, avastades skeemi, millega SA Virumaa Kompetentsikeskus püüdis näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Rikkumised on väga tõsised, millele peavad oma hinnangu andma ka õiguskaitseorganid. Toetuse tagasinõude otsuse koostamisel hindame kompetentsikeskuse tulemuseesmärkide saavutamist ja oleme nende mittetäitmisel valmis suurendama tagasinõutavat summat,” lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.

2016. aasta aprillis alanud auditi eesmärk oli hinnata, kas EASi poolt rahastatud Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse projektide eesmärgid on saavutatud. Riskikohtade ilmnemisel laiendati auditit ka toetuse saaja poolt tehtud hangete läbiviimisele ja projektikulude abikõlblikkusele.

“Auditeerime valikuliselt EASist toetust saanud projekte, mistõttu peavad toetust saanud organisatsioonid olema alati valmis esitama tõendusmaterjali toetuste sihipärase kasutamise kohta,” selgitas EASi siseauditi üksuse direktor Helen Anijalg.

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sõnul Rakvere linna puudutavaid küsimusi auditis ei ole. “Ja minu teada ei ole ka ükski praegune kompetentsikeskuse töötaja seotud nende asjadega, mis auditis kirjas,” sõnas Juhkami.

Kuigi Rakvere linn on üks SA Virumaa Kompetentsikeskus asutajatest, ei näe Juhkami selles probleemi. “EAS on ise sama moodi arenduskeskuse kaudu asutaja,” lausus ta.

SA Virumaa Kompetentsikeskus nõukogu esimees Urmas Tamm ütles, et peab aruannet põhjalikult analüüsima ning enne ta kommentaare ei anna. “Kuna asjaga tegelevad ka õiguskaitseorganid, siis ka sel põhjusel ei tahaks kommenteerida,” lisas Tamm.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo alustas kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 300 ja § 210 tunnustel, mis käsitlevad riigihangete seaduse nõuete rikkumist ja soodustuskelmust.

Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Piikma sõnul on tänase seisuga kahtlustus esitatud kahele isikule, kuid kahtlustatavate ring võib menetluse käigus laieneda.

Menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Viru ringkonnaprokuratuur. Kuna menetlus on alles algusjärgus, siis ei ole võimalik menetluse huvides täpsemaid detaile avaldada.

Järgmisel teisipäeval tuleb Urmas Tamme sõnul erakorraliselt kokku sihtasutuse nõukogu, et arutada kujunenud olukorda. Nõukogus on kokku 11 liiget, neist Lääne-Virumaalt lisaks Tammele Tapa vallavanem Alari Kirt, Vihula vallavanem Annes Naan, Rakvere linnavolikogu esimees Toomas Varek ja Ülla Rajamäe aktsiaseltsist Lepna Elekter. Samuti kuuluvad nõukogusse Jüri Reitsakas aktsiaseltsist Võrguvara ja Peeter Normak Tallinna ülikoolist, kelle puhul on auditis välja toodud korruptiivsete tehingute kahtlus. Lisaks on nõukogus veel kaks Mainori esindajat, kes aga Urmas Tamme sõnul ei ole viimasel ajal nõukogu töös osalenud. Tallinna ülikool on määranud Normaku kõrvale nõukogusse uue liikme.

Mihkel Juhkami meenutas, et EAS on ka Rakvere linnalt seoses Lennuki tänava piirkonna arendamiseks saadud toetusega raha tagasi nõudnud. Linn aga selle sooviga nõus ei olnud ning pöördus kohtusse. Kohtuvaidlus kestis aasta ja õigus jäi lõpuks Rakvere linnale.

Juhkami täpsustas, et toona oli siiski tegemist tehniliste lahendustega seotud küsimustega. "Kui mängus on korruptiivsed tehingud, on probleem muidugi suur," lausus ta.

Rakvere endine linnapea Andres Jaadla, kes kompetentsikeskuseski tööl olnud ja praegu välismaal viibib, ütles, et tema jaoks tuleb EASi taoline otsus üllatusena. "Mina tegelesin kompetentsikeskuses koolitusvaldkonna ja välissuhetega ning võin kinnitada, et valdkonnas, mille eest mina vastutasin, probleeme ei olnud," ütles Jaadla.

Ta meenutas, et EAS tegi igale sammule topeltkontrolli ning paberimajandus oli meeletu.

Euroopa Liidu toetuste perioodi 2007–2014 kompetentsikeskuste arendamise meetme eesmärk oli kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikud kompetentsikeskused, mis omavad potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Kokku sai sellel perioodil toetust kuus kompetentsikeskust: TTÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskus, Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervise-edenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus, Eesti maaülikooli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus, TTÜ põlevkivi kompetentsikeskus ja SA Virumaa Kompetentsikeskus.

Alates 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta septembrini on EAS teinud kokku 152 toetuse tagasinõudmise otsust kogusummas 1 655 194,15 eurot. Enamasti oli tegemist riigihangete läbiviimise, toetuse alusel soetatud vara säilitamise või toetuse saamisest avalikkuse teavitamise nõuete rikkumisega.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles