Targa Maja tegelased jäävad kidakeelseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rikkumised, milles EAS Targa Maja kompetentsikeskust süüdistab, jäävad aega, mil kompetentsikeskust juhtis Kalle Karron (esiplaanil).
Rikkumised, milles EAS Targa Maja kompetentsikeskust süüdistab, jäävad aega, mil kompetentsikeskust juhtis Kalle Karron (esiplaanil). Foto: Marianne Loorents

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sõnul Rakvere linna puudutavaid küsimusi Targa Maja kompetent­sikeskuse auditis ei ole. “Ja minu teada ei ole ka ükski praegune kompetentsi­keskuse töötaja seotud nende asjadega, mis auditis kirjas,” ütles Juhkami.

Kuigi Rakvere linn on üks SA Virumaa Kompetentsikeskus asutajatest, ei näe Juhkami selles linnale probleemi. “EAS on ise samamoodi arenduskeskuse kaudu asutaja,” lausus ta.

SA Virumaa Kompetentsikeskus endine juhatuse liige Kalle Karron, kes oli ametis toime pandud rikkumiste ajal, lausus, et kindlasti ei ole tegemist omastamise või raha kõrvale kantimisega.

“Selline jutt on absurdne,” sõnas ta.

Karron rääkis, et kõik kompetentsikeskusele tehtud etteheited on seotud teadus-arendustegevuse rahastamisega ning ei puuduta Targa Maja ehitust.

“Audiitorid teevad oma tööd, eks meil tuleb oma vastuväited esitada,” lisas Kalle Karron. Ta märkis, et ei ole küll juba aasta aega kompetentsikeskuse tegemistega seotud, kuid selles asjas tuleb tal kaasa rääkida.

SA Virumaa Kompetentsikeskus nõukogu esimees Urmas Tamm ütles, et peab aruannet põhjalikult analüüsima ning enne ta kommentaare ei anna. “Kuna asjaga tegelevad ka õiguskaitseorganid, siis ka sel põhjusel ei tahaks kommenteerida,” lisas Tamm.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 300 ja § 210 tunnustel, mis käsitlevad riigihangete seaduse nõuete rikkumist ja soodustuskelmust.

Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Liina Piikma sõnul on praeguse seisuga kahtlustus esitatud kahele isikule, kuid kahtlustatavate ring võib menetluse käigus laieneda.

Menetlust korraldab keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Viru ringkonnaprokuratuur. “Kuna menetlus on alles algusjärgus, ei ole võimalik menetluse huvides täpsemaid detaile avaldada,” lausus Piikma.

Järgmisel teisipäeval tuleb Urmas Tamme sõnul erakorraliselt kokku sihtasutuse nõukogu, et arutada kujunenud olukorda. Nõukogus on 11 liiget, Lääne-Virumaalt lisaks Tammele Tapa vallavanem Alari Kirt, Vihula vallavanem Annes Naan, Rakvere linnavolikogu esimees Toomas Varek ja Ülla Rajamäe aktsiaseltsist Lepna Elekter. Samuti kuuluvad nõukogusse Jüri Reitsakas aktsiaseltsist Võrguvara ja Peeter Normak Tallinna ülikoolist, kelle mõlema puhul on auditis välja toodud korruptiivsete tehingute kahtlus. Lisaks on nõukogus kaks Mainori esindajat, kes aga Urmas Tamme sõnul ei ole viimasel ajal nõukogu töös osalenud. Tallinna ülikool on määranud nõukogusse Peeter Normaku kõrvale uue liikme.

Rakvere endine linnapea Andres Jaadla, kes kompetentsikeskuseski tööl olnud ja praegu välismaal viibib, ütles, et temale tuleb EASi otsus üllatusena. “Mina tegelesin kompetentsikeskuses koolitusvaldkonna ja välissuhetega ning võin kinnitada, et valdkonnas, mille eest mina vastutasin, probleeme ei olnud,” sõnas Jaadla. Ta meenutas, et EAS tegi igale sammule topeltkontrolli ning paberimajandus oli meeletu.

Targa Maja petuskeemist ajendatult korraldas EAS hiljuti täiendava kontrolli ka teistes Eesti kompetentsikeskustes. “Päris lõpule pole nendega jõutud, aga senimaani pole küll üheski selliseid rikkumisi tuvastatud nagu Rakveres,” märkis EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles