Rakvere õhuintsident tõi esile puudujäägid Eesti lennundusreeglites

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Juunis toimunud õhuintsident Rakvere kohal, kus kaks sõjalennukit lähenesid ohtlikult amatöörlenduri juhitud õhusõidukile, tõi esile puudujäägid Eesti lennundusreeglites ning seni, kuni neid ei kõrvaldata, võib sarnaseid olukordi uuesti tekkida.

“Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) hinnangul on toimunud tõsine intsident tingitud kehtiva lennu ettevalmistamist ja planeerimist puudutava reeglistiku ebatäpsustest ja kohati esinevast ebaselgest sõnastusest,” öeldakse intsidendi uurimise põhjal koostatud lõpparuandes.

Intsident juhtus 23. juunil, kui Rakvere lennuväljalt õhku tõusnud väikelennuk Eurostar jäi ette madallennul linna kohal demonstratsioonilendu teinud sõjalennukitele. OJK klassifitseeris toimunu tõsiseks intsidendiks.

"Uurimise käigus selgus, et kõik juhtumis osalenud õhusõidukite kaptenid tegutsesid lendude planeerimisel vastavalt kehtivas regulatsiooni sätestatud korrale ning lähtusid kogu lennu vältel kontrollimata õhuruumis õhusõidukite raadiosidele ja informatsiooni vahetamisele esitatud nõuetest," märgitakse aruandes. Raportis selgitakse, et tsiviillennuki piloodil puudus otseselt kehtivast regulatsioonist tulenev kohustus informeerida oma planeeritavast lennutegevusest Tallinna lennujuhtimiskeskust ning tutvuda rohkema infoga, kui ta tegi.

"Kuna G-klassi õhuruumis pakub Tallinna lennujuhtimiskeksus nõudmisel lennuinfoteenust, oli piloodil võimalik enne lennu alustamist hankida täiendavat informatsiooni planeeritud lennutegevuse kohta. Vastava info omamine oleks võinud toimunud tõsise intsidendi ära hoida," lisatakse samas.

Aruandes tunnistatakse, et praeguste regulatsioonide sõnastuste korral võib sarnaseid intsidente veelgi juhtuda. "Arvestades asjaolu, et toimunud tõsises intsidendis osalenud õhusõidukite kaptenid lähtusid lendude planeerimisel, selleks vajaliku informatsiooni hankimisel ja jagamisel kehtiva regulatsiooni tekstist, aga mitte selle mõttest, eksisteerib kehtiva korra raames tõenäosus sarnase intsidendi kordumiseks. Eesti Vabariigis hetkel kehtiv lennu ettevalmistamist ja planeerimist puudutav reeglistik on oma sõnastuses kohati ebatäpne ja ebaselge, ning ei taga kontrollimata õhuruumis väga erinevatel kiirustel lendavate õhusõidukite lennuohutust," öeldakse intsidendi uurimise lõpparuandes.

Intsident juhtus 23. juunil kell 12:16, kui Rakvere kohal, kontrollimata G-klassi õhuruumis kõrgusel 900-1000 jalga, lendas kiirusega 80 sõlme õhusõiduk Eurostar Evektor 97. Samal ajal lähenesid Rakverele samal kõrgusel, kiirusega 244 sõlme Võidupüha ja Maakaitsepäeva ürituse raames Rakvere kohal formatsioonlendu teostavad kaks õhuväe lennukit Aero L-39 Albatros ja kaks Suurbritannia õhuväele kuuluvat lennukit Eurofighter Typhoon. Õhusõidukite omavahelise kokkupõrke vältimiseks oli formatsioonlennu paaridest esimene, õhusõidukid Aero L-39 Albatros, sunnitud teostama vältimismanöövri.

L-39 formatsioon informeeris koheselt raadio teel ohust ka lennukitest Eurofighter Typhoon moodustatud formatsiooni, mis ohu vältimiseks suurendas lennukõrgust.

Juhtunu käigus ükski isik ega õhusõiduk vigastada ei saanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles