Repliik: märk ja sisu

Liina Laks. Foto: Marianne Loorents

Eestis on juba mitu aastat kestnud märgihullus. Pääsuke, rukkilill ja hulk teisi märke kuulutavad pakenditel, et tegu on ausa asjaga. 

Ühel üritusel jäi kõrva tuntud ettevõtte esindaja sõnum kohalikele tootjatele: “Ja varsti teeme oma kohaliku märgi ja hakkame selle all toodet eksportima!” Muidugi maksumaksja raha eest. Ega see märgitegu kõige odavam lõbu ole – niimoodi põlve otsas valmis nikerdada.

Märke on Eestis viimastel aastatel loodud nii palju, et ei suuda enam nende vahel vahet teha. Suurt ekspordiõnne pole nende toodete puhul aga täheldatud. Tegelikult kehtib märgimajanduse juures sama, mis rahagi puhul: kui midagi on väga palju, siis ta devalveerub. Ehk võiks märkide asemel anda garantii. Paljud välismaa kaubandusketid töötavad sel põhimõttel: kui tuleb klient ja ütleb, et toode oli jama – sügavkülmapitsa vastik, odav telekas ei hakanud tööle –, siis võetakse kaup pikema jututa tagasi ja laotakse raha välja.