Mis saab Kadrina vallast?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrina.
Kadrina. Foto: Meelis Meilbaum, töötlus

Samal teemal: Toomas Hermi artiklid “Kadrina vald ajas ühinemiskõnelustel oma jonni” (16. august), “Kadrina valla esindus näitas ühinemiskõnelusel järjekindlat jäikust” (18. august), “Kadrina on järeleandmatu. Lepituskohtumine ühist mõistmist ei toonud” (7. oktoober), “Vaidlustes sünnib tõde” (8. oktoober).

Meie, haldusreformi läbirääkimiste Kadrina juhtgrupi liikmed, selgitame, kuhu oleme jõudnud. Pakume tulevikuteid. Tulenevalt põhjalikest konsultatsioonidest, tegi Kadrina sel kevadel ettepaneku Vihula ja Haljala vallale alustada läbirääkimisi ühise omavalitsuse moodustamiseks.

Kadrina vallas kui maakonna suuruselt kolmandas omavalitsuses oli 1. oktoobri seisuga 4949 elanikku, Haljalas 2485 ja Vihulas 1930. Kadrina on sel sajandil kujunenud maakonnas Rakvere ja Tapa kõrval arvestatavaks tõmbekeskuseks, suutes pidevalt investeerida taristusse, suurendada tulubaasi ja kaasata valla arengusse avalikku ja erasektorit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles