Minuga juhtus paar nädalat tagasi selline lugu, et minust sai kassipiinaja, kes löödi sotsiaalmeedias tuhandete inimeste ees risti ja kellest teatati loomakaitsjatele. See oli miski, mida ma ei oleks osanud isegi halvimas unenäos näha. Ma ei suuda südamevaluta kärbseidki tappa ning tuppa eksinud ämblikud viin elusa ja tervena õue tagasi, aga mõned inimesed leidsid nüüd, et minusugusel ei tohiks isegi hamstrit olla.
Hamstrit mul ei olegi, hoopis neli last ja kaks kassi on. Lapsed tõi kurg, ühe kassi sain poolmetsikuna otse laudast ja teise tõin varjupaigast, kuhu ta oli sattunud imepisikesena Paide linna tänavalt. Teine kass jõudis meie perre alakaalulise, näljase, parasiitidest kubisevana ja haigena. Ta oli välimuselt ja olekult vähemalt paarikuune, aga mõõtudelt mahtus veel peopessa ja kaalult oli ta sulgkerge, mille peale ütles ka loomaarst, et tegu on arengust maha jäänud kassipojaga. Arengust maas on ta veel praegugi, mil tema käitumine ja füüsilised võimed vastavad kassipojale, mitte täiskasvanud kassile.