Siiri Lahe: juhiks kasvatakse, mitte ei sünnita

Liina Laks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine meeste maailmas: juhatuse liikmed Siiri Lahe ja Lauri Raid (vasakul) ning Estonian Celli osaomanik Sebastian Heinzel tehasehoonete ees.
Naine meeste maailmas: juhatuse liikmed Siiri Lahe ja Lauri Raid (vasakul) ning Estonian Celli osaomanik Sebastian Heinzel tehasehoonete ees. Foto: Egert Kamenik

On juhus, et intervjuu Siiri Lahe, ühe Eesti tuntuma tippjuhiga, leiab aset just ettevõtlusnädalal. Siinsamas Lääne-Virumaal juhib ta riigi üht suurimat tööstusettevõtet, mille võimsusest saab aimu, kui märkida, et Estonian Cell vajab samapalju elektrit kui terve Tartu linn.

Kooliajal soovis lahtise peaga ja reaalainetes tugev Siiri Lahe saada hoopis matemaatikaõpetajaks. Kuid elu läks teisiti. “Olen rahul,” ütleb Siiri Lahe tagantjärele. “Olen üks paljudest nõukogude aja lastest, kes kõik suved kurgi-, tomati- ja kartulipõllul pidi veetma. Ehkki lapsepõlves olin oma vanemate peale vihane maal vanaema juures tööga täidetud suvede pärast, seda olukorras, kus teised noored hoopis lihtsamalt läbi said, siis nüüd pean tunnistama, et just sellest perioodist pärit töökus ja järjekindlus on toetanud edenemist karjääriredelil,” ütleb Siiri Lahe küsimuse peale, kuidas temast tippjuht sai. Pärast keskkooli töötas ta järjest vist kaheksal ametikohal. “Käisin kõik astmed läbi. Assistendist spetsialistiks, edasi väikese üksuse ja siis suurema üksuse juhiks,” räägib Estonian Celli juhatuse liige.

Magistrantuuri lõpetas Siiri Lahe kahe väikese lapse kõrvalt. Noorele perele oli olukord alguses keeruline. “Ma ei häbene tunnistada, et noorena vahetasin töökohti ainult kõrgema palga nimel, aastad ja teatud materiaalse taseme saavutamine on nõudlikkust töökohale ja töö sisule tublisti tõstnud,” ütleb ta läbitud teekonna kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles