Kuidas sõjaohu korral kaitset otsida

Toomas Herm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omal ajal Harju- ja Järvamaa piirile ehitatud tuumavarjend.
Omal ajal Harju- ja Järvamaa piirile ehitatud tuumavarjend. Foto: Andrus Eesmaa

Muutunud julgeoleku­olukord ja sõltuvus elutähtsatest teenustest on pannud valitsuse mõtlema sellele, kuidas kaitsta elanikke kriiside korral.

Riigikantselei juures tegutseva elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos ütles, et praegu on koostamisel plaan inimeste kaitsmiseks kriisiolukorras, olgu selleks sügistorm, keemiaõnnetus või sõjaline konflikt. Nõukaajast tuntud varjenditest Klaose sõnul 1993. aastal loobuti. Ta täpsustas, et need varjendid ei olnud mõeldud elanikkonnale, vaid valitsusasutustele ja sõjategevust toetavale tööstusele. Tavaelanike tarvis olid lihtsamad varjed või anti neile soovitus keldrisse varjuda.

Margo Klaose sõnul on üldtunnustatud reegel, et ohu korral otsitaks kaitset siseruumidest. Ukraina kogemus näitab, et näiteks pommitamise korral tuleb varjuda võimaluse korral hoone keldrisse või olla esimesel korrusel välisseinte ääres.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles