Riigigümnaasiumi rajamise eelduseks on kokkulepe kohaliku omavalitsusega. Lääne-Virumaal tegi haridus- ja teadusministeerium esimese valikuna riigigümnaasiumi loomise ettepaneku Rakvere linnale kui maakonnakeskusele eeldusel, et luuakse õppekohad kogu maakonna vajadusest lähtudes.
Gümnaasiumi lahutamine põhikoolist on mõistlik. See printsiip ei tulene kooli omandivormist. Mõnedele õpetajatele sobib töö põhikoolis, teistele gümnaasiumis – keskendumine vastavale kooliastmele loob eeldused paremaks kvaliteediks. Soome ja Norra haridussüsteem on selle valiku õigsust tõestanud. Väärt näiteid gümnaasiumiastmega koolide eeliste kohta täistsüklikoolide ees saavadki jagada eksperdid, näiteks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer, Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi või Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk. Gümnaasiumi tulemuslikkuse hindamisel on lisaks riigieksamitele palju teisi mõõdikuid – tähtis on õpilaste rahuolu, edasiõppimise edukus, madal väljalangevus, valikainete võimalused ja kvaliteet, õpilaste ja õpetajate osalus kooli igapäevaelus, kvaliteetne õpikeskkond jm. Riigigümnaasiumides tähtsustakse neid kõiki.
