Väikeste maakonnalehtede võimalik kadumine edaspidi on kahtlemata halb kohalikule demokraatiale. Et need püsima jääksid, tuleb riigil oma reeglitega lõpetada sobimatu konkurents, mille on tekitanud omavalitsuste kinnimakstavad väljaanded.
Juhtkiri: ajakirjandus ja võim
25. oktoober 2016, 07:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaba ajakirjanduse eriline ülesanne on kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Seda tehakse lugejate-vaatajate, laiemalt kogu avalikkuse huvides selleks, et võimul olijad ei saaks rahvast petta.
Poliitilise võimu kontrollitud väljaannetes püsib alati oht, et rahvale püütakse tema enda raha eest ajupesu teha, ning parasjagu võimul olijate kuritarvitustest mööda vaatamine on pigem reegel kui erand. Vaba ajakirjandus ei ole see, mis on nendesamade võimul olijate keelata-käskida. Eesti ajakirjanduseetika koodeks teeb vahe selgeks: “Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.”
Selleks et ajakirjanikud saaksid oma tööd teha, peab väljaanne teenima tulu. Seda saab lehti ja reklaami müües. Paraku lubavad Eestis kehtivad reeglid praeguseni müüa reklaami ka nendesse väljaannetesse, mille kulu maksavad kinni linna- või vallavalitsused. Tänu sellele, et saadakse võimult raha, on neil võimalik müüa reklaamipindu vaba ajakirjanduse väljaannetest odavamalt ning jagada kohati oma lehti lausa tasuta. Päris ajaleht peab aga vähemalt pikas plaanis ots otsaga kokku tulema, et üldse edasi tegutseda ja oma lugejate huvisid teenida. Selline omavalitsuste kõlvatu konkurents tuleb riigil reegleid kehtestades lõpetada.
Samadel põhjustel on näiteks Leedus kohalikel omavalitsustel keelatud ajakirjandust välja anda. Muidugi on vaidlemise küsimus, millised piirangud oleksid mõistlikud Eestis. Näiteks reklaamipindade müügi keelamine omavalitsuste väljaannetes oleks üks leebemaid võimalusi.
37 Eestis ilmuvat väljaannet ühendav Eesti Ajalehtede Liit on aastate vältel pöördunud kõnealuse probleemipüstitusega riigivõimu institutsioonide poole. Kahjuks pole aga poliitikud astunud otsustavad samme, et vaba ajakirjandus võiks alles jääda ka väiksemates maakondades.
Toimetuselt: see juhtkiri ilmus Postimehes 22. oktoobril 2016.