Põllumajanduse esindusorganisatsioonide hinnangul tuleks erakorralise kohanemistoetuse eelarvest 80 protsenti kasutada piimakarjakasvatuse toetamiseks ja 20 protsenti seakasvatuse toetamiseks - sellisena oleks erakorralise abi mõju põllumajandusele ja maaelule kõige suurem.
Põllumehed: kohanemistoetusest 80 protsenti peaks minema piimandusele
Eelarvejaotuses on lähtutud sektorite omavahelisest proportsioonist ja mõlema sektori hinnangulistest kahjudest, teatasid organisatsioonid.
Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Seakasvatajate Liit, mis koondavad valdavat osa Eesti põllumajandustootjatest, sealhulgas piimakarja- ja seakasvatajatest, leiavad, et erakorralist kohanemistoetust tuleks kasutada raskustes Eesti piimakarja- ja seakasvatuse toetamiseks. Need kaks sektorit on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige keerulisemas olukorras – Eesti piimalehmade arvukus on vähenenud 13 ja kodusigade arvukus 23 protsenti.
Tootjaorganisatsioonide hinnangul tuleks antud abipaketi raames toetada võrdsetel alustel kõiki piimakarjakasvatajaid, kellel on veterinaar- ja toiduameti kehtiv luba toorpiima turustamiseks. Seakasvatussektoris tuleks toetust maksta põhikarja emiste arvu alusel, seejuures peaks kolmandas tsoonis peetavaid emiseid toetama 1,5 kuni kaks korda kõrgema määraga kui esimeses ja teises tsoonis peetavaid emiseid.
Esmaspäevael toimus maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, millel arutati 2017. aastal põllumajandussektorile makstava erakorralise kohanemistoetuse jaotust. Kokku kavatsetakse põllumajandussektorile erakorralist toetust maksta 15,6 miljonit eurot, millest 8,08 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu eelarvest ja 7,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Riik peab toetuse jaotamise põhimõtted Euroopa Komisjonile teavitama 30. novembriks.