Urmas Kruuse vastas küsimustele põllumeestele makstavate toetuste kohta

Tühjaksjäänud Müüriku piimafarm. Ministri sõnul ei vasta konkurentsivõime seisukohalt tõele väide, et üks sent väljamaksmata üleminekutoetust piima kilo kohta süvendab eestlaste konkurentsi või nõrgestab konkurentsieeliseid. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Riigikogu infotunnis vastas maaeluminister Urmas Kruuse Artur Talviku esitatud küsimusele, miks üleminekutoetust ei ole järjekordselt riigieelarves.

Kruuse sõnul on küll tehtud ettepanek, et riigieelarvest võiks täiendavalt eraldada üleminekutoetust, aga lähtuvalt kahest printsiibist, ei ole see riigieelarvesse jõudnud. „Esimene printsiip on, et kui me räägime üleminekutoetusest, siis me räägime ka väga vanast referentsist. See tegelikult tähendab, et üleminekutoetuse referents on umbes 20 protsendilise ebaefektiivsusega. Meil oleks kohustus välja maksta toetusi nendele ettevõtjatele, kes näiteks piimandussektoris enam ei tegutse,“ ütles minister. Teise väga olulise printsiibina tõi ta välja, et kõik toetused on tahetud maksta välja fookustatult, täpselt ja kiiresti. „Selle tõttu, arvestades võimalike vabade vahendite olemasolu, on otsustatud valitsuses maksta täiendavat erakorralist toetust,“ märkis Kruuse. Ta lisas, et see valitsus on kahel korral täiendavalt omapoolsed riigisisesed vahendid juurde pannud peaaegu samas mahus. Esimene kord 7,6 miljonit ja seekord umbes sama palju.

Talvik viitas seejärel piimanduse ja seakasvatuse sektori konkurentsivõime kohta tehtud uuringule, kus on andmeid võrreldud Läti, Leedu ja Poolaga. Uuringu järgi on  võrreldes nende maadega Eesti riigi toetus, ükspuha missuguse nimetusega see ka ei ole, väiksem kui Lätis, Leedus või Poolas.

Kruuse selgitas, et sellel uuringul on mitmeid puudusi. „Kui me räägime lihtsalt faktist, et Eesti riik ei ole maksnud paaril viimasel aastal üleminekutoetust, siis see fakt on aus ja õiglane. Kui aga rääkida konkurentsivõimest, siis konkurentsivõime seisukohalt väide, et üks sent väljamaksmata üleminekutoetust piima kilo kohta süvendab meie konkurentsi või nõrgestab meie konkurentsieeliseid, ei vasta kindlasti tõele,“ märkis minister.

Tema hinnangul on hulga olulisemad selles uuringus toodud tegelikud müüginumbrid. „Vaatamata sellele, et Läti ja Leedu riik on maksnud oma põllumeestele või piimatootjatele toetusi, saavad nad piima eest turul veel vähem kätte kui Eesti Vabariigis,“ ütles Kruuse. „Nii et rääkida konkurentsivõime nõrgestamisest ei ole adekvaatne.“  

Kruuse sõnul tuleb tähele panna valitsuse eraldatud erakorralisi toetusi ühel aastal, mis ulatusid üle 15 miljoni euro. See summa on suurem kui kahel aastal piimasektorile eraldatud lubatud toetus.