Lõimumise kirevalt emotsionaalsed tantsud Vabal Laval

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste ja venelaste lavadebatt on hoos, esiplaanil Mari-Liis Lill.
Eestlaste ja venelaste lavadebatt on hoos, esiplaanil Mari-Liis Lill. Foto: R.A.A.A.M.

Mina ei ole just kirglik dokumentaalteatri austaja. Aga Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastus “Ma pigem tantsiksin sinuga” pakkus kirevaid emotsioone ja ärgitas kaasa mõtlema. Nägin 2. oktoobri etendust, traditsiooniliselt järgnes teisele etendusele vestlusring, mis oli seekord eriti sisutihe.

Üks osalisi, Mari-Liis Lill, loob silla linnateatri ja Vene teatri ühislavastusega “Teisest silmapilgust”. Seal on põnevaim koht bussisõit Tallinna kesklinnast Lasnamäele, kus mõlema teatri näitlejad giidi rollis räägivad oma isikliku integratsiooniloo, eestlased vene keeles ja venelased eesti keeles.

“Ma pigem tantsiksin sinuga” toob näitelavale n-ö inimesed tänavalt, kaks eestlast ja kaks venelast, kes telesõu atraktiiv-paroodilisele vormile allutatuna vastavad vähem-rohkem isiklikele eluküsimustele, läbivaks teemaks lõimumine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles