Auditi aruande projektversioon saadeti EAS siseauditi üksuse poolt Urmas Tammele tutvumiseks 7. septembril 2016. Nii Targa Maja juhatusele kui nõukogu esimehele anti võimalus aruandes toodud asjaolusid kommenteerida, lisada omalt poolt juurde faktilist tõendusmaterjali ja täiendavaid selgitusi.
Toetuse saaja selgitused lisati aruandele ja seejärel kinnitati auditi lõpparuanne. 27. septembri varahommikul saadeti auditi lõpparuanne toetuse saaja esindajale Rasmus Lindmaale ja ka nõukogu esimees Urmas Tammele. Sama päeva pärastlõunal tegi EAS pressiteate auditi tulemustest.
Auditi käigus selgus, et Targa Maja Kompetentsikeskus esitas EASile toetuse väljamaksmiseks valeinformatsiooni. Auditis tuvastati tõendusmaterjalid, mis viitavad toetuse saaja teadlikule tegevusele toetuse väljapetmiseks. Faktid ja asjaolud on kõik auditi lõpparuandes välja toodud. Lühidalt öeldes, Tark Maja esitas EASile näiliselt korrektseid arved, mille taga puudus tegelik sisu ja ostetud teenuseid ei oldud reaalses elus sellises mahus saadud.
Põhjalikud ekspertiisid tõid esile vasturääkivused kuludokumentide ja tegelikult ostetud/saadud teenuste vahel. Peamised probleemid on seotud Targa Maja testkeskkonna kuludega, uuringute tellimisega ja erinevate seadmete ostudega. Näiteks esitas Tark Maja toetuse väljamaksmiseks nutikangaste arve summas 39 000 eurot. Idee oli innovaatiline, haakus Targa Maja valdkonnaga ja kulu oli justkui abikõlblik. Kuid auditi käigus selgus, et tegelikult teenusepakkuja poolt teostatud tööd olid hoopis teistsugused ja hoopis väiksemas mahus. Auditi käigus teostatud tehnilise ekspertiisi käigus selgus, et EASile oli esitatud valeväiteid nutikangaste funktsionaalsuse ja valmimise kohta. 27.10.2015 kui koostati arve ja kinnitati töö üleandmist, ei olnud valmis kolm suuremõõtmelist kangast, mis oleksid töötanud koos hoone automaatikasüsteemidega. Samas oli Tark Maja teenuse pakkujaga teinud kokkuleppe, et 30% (st 11 700 eurot) maksab teenuse pakkuja Targale Majale selle sama kanga „testimise eest“.
Kui EAS oleks sel hetkel teadnud kogu informatsiooni, siis oleks algusest peale sellist vastastikuste tehingute tegemist kulude paisutamiseks käsitletud rikkumisena ja toetust poleks välja makstud. Auditi aruandes on kirjeldatud 15 episoodi, kus selgus, et Tark Maja oli teinud teenuse pakkujatega (ettevõtted, MTÜd, ülikoolid) kokkuleppe paisutada teenuse maksumust 30% võrra ja see raha maksti hiljem Targa Maja teisele pangakontole tagasi. Teise pangakonto olemasolu ja tehingud said EASile teatavaks alles auditi käigus.
Kokkuvõttes on nüüd selgunud, et EASile esitati toetuse saaja poolt aastate jooksul süsteemselt eksitavat informatsiooni eesmärgiga saada suuremat toetust. 2016. aasta aprillis alanud kõikehõlmava auditi käigus tuvastati Targa Maja kulusid ja tulusid analüüsides süsteemne petuskeem, mida EAS poleks saanud tuvastada vaid nende kuludokumentide ja eksitavate selgituste pealt, mida Tark Maja EASile varasemalt esitas.