Juhuslikult ostetud araabiakeelne raamat aitab Kunda õpetajat

Mare Lina. Foto: Kasper Mäe

Oli aasta 1977. Tallinna pedagoogilise instituudi (TPI) kolmanda kursuse vene filoloogia üliõpilane Mare Lina sattus Rahva Raamatu poodi. Tuttav raamat, mille kaanel keksleb valge tukaga poiss, rändas kiiresti tema ostukorvi. “Jussikese seitse sõpra” meeldis tudengile. “Mul oli lasteaiaõpetaja praktika, pidin seda kasutama õppematerjalina,” meenutab Mare Lina.

Kodus märkas ta aga, et Silvi Väljali “Jussikese seitse sõpra” on araabiakeelne. “Vaatasin, et kurjam küll, raamat hakkab tagantpoolt. Hakkasin seda ettepoole lappama. Ise imestasin, et meil ju ei ela araablasi. Aga otsustasin, et kui eestikeelne raamat on defitsiit, siis las olla see,” räägib Lina.

Ta pelgas siiski, mida range õpetaja Hille Suursalu raamatu kohta kostab. “Ta ütles, et see on hieroglüüfidega,” ütleb Lina muiates. “Mis seal ikka, käskis need kinni katta. Mõtlesin mida ma teen. Joonistasin vineeri peale, nii kuidas oskasin, raamatule pilte lisaks. Lilled, põõsad ja loomad. Värvisin ja lakkisin. Ei jäänud muud üle.”