Vihase põdra eest põgenedes

Liina Laks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle jahi parim tabamus on pärit fotograaf Meeliselt, kes sai pildile hetke, mil põder üle tee jooksis. Kuna teinekord võib nädalate kaupa jahti pidada nii, et põdra jälgegi ei näe, läks jahipäev korda.
Selle jahi parim tabamus on pärit fotograaf Meeliselt, kes sai pildile hetke, mil põder üle tee jooksis. Kuna teinekord võib nädalate kaupa jahti pidada nii, et põdra jälgegi ei näe, läks jahipäev korda. Foto: Meelis Meilbaum

Auto peatub põlluveeres. Jahimehed osutavad jälgedele lumel. “Vaata, seal läheb ju korralik rada, mis siin edasi minna,” sõnab neist üks. “Tundub, et metssiga,” konstateeritakse fakti.

Ma ei ole varem ühelgi jahil käinud. Niinimetatud juhatuse jahist tean vaid niipalju, et kohal on juhtivad jahimehed. Ning peetakse põdrajahti.

Laupäeva hommikul on Mäehansu talu juurde Haljala lähedal kogunenud paarkümmend meest ja üks jahikoer. Külma on paari kraadi ringis. Taevas on pilves. Rakvere Jahindusklubi (RJK) tegevjuht Jaan Villak jagab raadiosaatjaid ja punaseid veste ning tutvustab jahindusäppi, millega on võimalik teisi jahipidajaid reaalajas jälgida. Mul ei õnnestu seda tööle saada, kuid fotograaf jälgib kogu ajujahi vältel värvilisi punkte. “Enamik nutitelefoni ei kasuta,” selgitab Jaan Villak, miks punkte vähe on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles