Võitjad on selgunud: hoidistekonkursil särasid klassika ja katsetused

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Virumaa Teataja, Käänu talu ja Kaarli rahvamaja korraldatud kuuendal hoidistekonkursil tunnistas žürii väga ühtlast taset ning märkis juba mulluse tšillilaine jätkumist.

Paabu konkursi peakohtunik, Kuressaare Kuursaali ja Ekesparre Boutique'i peakokk Toomas Leedu tunnistas valiku väga põnevaks. “Seente rohkus oli väga hea ning tundus, et tšillit oli kasutatud veelgi rohkem kui eelmisel aastal,” märkis Leedu. “Üllatas see, et kuna oli väga hea õunaaasta, oli õuntega hoidiseid väga vähe, võibolla peeti neid liiga tavaliseks.”

Toomas Leedu nentis ka, et enamiku esitatud hoidiste kohta võis öelda “tõesti hea”. “Tavaliselt tuuakse sellistele konkurssidele proovida katsetusi, mille kohta saab ütelda “huvitav”, aga “huvitav” tähendab toidu puhul juba midagi kahtlast,” rääkis Leedu. “Mitmeid neid tahaks poestki osta, sest nende maitset ei ole äädikaga ära tapetud.”

“Sõbrale külla minnes ei saa paluda, et ta võtaks riiulitäie hoidiseid lahti ning laseks neid maitsta, aga hoidistekonkursil on see võimalik,” rääkis Toomas Leedu. Ta lisas, et igal kokal on alati arenemis- ja õppimisruumi ning temagi leidis valikust mitmeid erilisi maitsekombinatsioone.

Ka eelmistel aastatel võite noppinud Gunbritt Lille sai tänavu mitu preemiat. “Uusi mõtteid, mida teha, on palju. Juba mullu mõlkus peas kombineerida mustsõstart tšilliga, tänavu tegin selle ära, juurde panin veel maasikat-vaarikat,” rääkis Gunbritt Lille.

Maitsete kooslus on hoidistamisel tema sõnul väga oluline. “Tšilli maitseb ühtmoodi kuumalt ja teistmoodi külmalt. See, kuidas temast midagi keeta, tuleb lihtsalt kogemusega,” teatas ta.

Ago Liiband, kes argipäevadel tegeleb elektritöödega, ütles, et hakkas hoidistekonkursiks valmistuma juba eelmise konkursi lõppedes. “Alati on põnev teha seda, mis on teistmoodi,” leidis Liiband. Tänavu kroonis ta katsetusi edu mandariini-porgandimoosiga. “Tegelikult tahtsin teha apelsinidega, aga sel hetkel poes apelsine ei olnud, olid mandariinid,” täpsustas mees.

Ülle Sillandi läks koju mitme auhinnaga, tema metsvaarikamoos võitis mitmes kategoorias, tunnustust said ka marineeritud kurgid ning smaragdkiivimoos. “Lapsed tulid oma peredega külla ja tõid juhuslikult mitu kiivikorvi kaasa. Ei jõudnud kõiki ära süüa, ja et need hukka ei läheks, mõtlesin moosiks teha,” rääkis Sillandi, kes kiividele lisaks pani moosipotti ka banaani ja pisut želatiini.

Konkursist võttis osa veerandsada hoidistajat, kokku toodi kümneliikmelisele žüriile maitsta 83 hoidist. Tänavu oli soolaseid hoidiseid võistlemas märksa rohkem kui magusaid – 30 magusat ning 53 soolast. Punktivahed olid väga väikesed, mis on märk võrdlemisi ühtlasest tasemest.

Soolased hoidised

I mustsõstra-habanero-kaste – Gunbritt Lille

II vaarika-tšillimoos – Gunbritt Lille

III marineeritud kurgid – Ülle Sillandi

Parim uuenduslik soolane hoidis: vaarika-tšillimoos – Gunbritt Lille

Parim traditsiooniline soolane hoidis: Mamma salat – Riina Luik

Parim seenehoidis:

kuuseriisikad kerges marinaadis – Riina Runnel

Magusad hoidised

I porgandimoos mandariinidega – Ago Liiband

II smaragdkiivimoos – Ülle Sillandi

III metsvaarikamoos – Ülle Sillandi

Parim traditsiooniline magus hoidis: metsvaarikamoos – Ülle Sillandi

Parim uuenduslik magus hoidis: porgandimoos mandariinidega – Ago Liiband

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles