“Kogu nutt ja hala, et samagonni ei ole võimalik legaalselt toota, on jama,” kinnitas OÜ Estonian Spirit juht Sven Ivanov. Ükski seadus tema sõnul seda ei keela, on vaja vaid paberimajandus korda ajada.
Rakveres valmib legaalne ja mahe samagonn
25. november 2016, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Ivanov rääkis, et keegi pidi selle asja ette võtma, ning nii on peagi poelettidele jõudmas Rakvere piiritustehases valminud handsa ehk rukkidestillaat. Euroopa Liidu määratluse kohaselt on tegemist aga hoopis rukkibrändiga.
“Enam ei ole vaja kusagilt kahtlasest kohast handsat osta, meil on legaalne kraam täitsa olemas,” rõõmustas Ivanov. Ta rääkis, et kiidusõnu on ta saanud ka Võrumaalt Metsavenna talust, kuhu külalistele pakkumiseks seni Leedust Samane nime kandvat samagonni osteti.
Heal lapsel on mitu nime – kes räägib handsast, kes samagonnist, kes puskarist või hoopis metsakohinast. “Arvasime, et handsa on intrigeerivam ja ehk ka parema kõlaga kui samagonn või puskar,” selgitas Sven Ivanov.
Handsa erineb piiritusest ja viinast selle poolest, et piiritus käib destilleerimisprotsessi käigus läbi neljast, handsa aga vaid ühest destilleerimiskolonnist. Kui viin valmib piirituse ja vee segamisel, siis handsa ongi see kraam, mis destilleerimise käigus sünnib.
Pudelisse läheb handsa veerand kuni pool aastat pärast roostevabas vaadis seismist ning joogi kanguseks on 63,2 kraadi. “Ta on küll kange, aga ei põleta ega ole sugugi ebameeldiv,” vahendas Ivanov handsat mekkinud inimeste arvamusi.
Tegelikult segatakse ka handsat veega, selleks et valmistada peamiselt Vene turule mõeldud samagonni Hlebnõi Kupaž. Erinevalt handsast on too rüübe ka mõnedes Eesti kauplustes juba müügil ning lähipäevil, kui Venemaa maksumärgid kohale jõuavad, peaks esimene partii Peterburi poole teele minema.
Venemaaga asjaajamine on keerukas ning maksumärke oodatakse juba mitu kuud. Ka jookide registreerimine oli väga keeruline ja kulukas protsess. Sven Ivanov rääkis, et kui Eestis maksab alkohoolse joogi registrisse kandmine 10 eurot ja protseduur käib kiiresti, siis Venemaal kulus selleks kolm ja pool kuud ning registreerimine maksab 4000 eurot joogi kohta.
Just Estonian Spiriti koostööpartnerid Venemaalt olid need, kes ärgitasid siinset seltskonda samakaajamist proovima. “Meil destillaatidega kogemusi ei olnud, aga 2014. aasta oktoobris proovisime ühe väikese portsu teha ning tulemus oli väga hea,” meenutas Sven Ivanov.
Järgmised proovipartiid läksid aga üksteise järel aia taha ning alles 2015. aasta mais õnnestus esimese korra hea maitse taas kätte saada. “Saime teada, et asi sõltub väga palju viljast, ning meile tähendab sõnapaar “korralik vili” sootuks midagi muud kui põllumehele,” kõneles Ivanov.
Destillaadi valmistamiseks on kõige parem Sangaste rukis, mis pole kasvanud just kõige paremal vilja-aastal. “Siis on teras palju toitaineid, aga vähe tärklist,” selgitas Ivanov. Ja loomulikult maherukis.
Handsa tootmise muudab keeruliseks asjaolu, et kui piirituse puhul on destilleerimise käigus võimalik teha vigade parandust, siis handsa valmistamisel mitte.
Ja kui midagi viltu läheb, jääb valmis kraami sisse liiga palju lisaaineid: estreid, aldehüüde või puskariõlisid, mis rikuvad lõhna ja maitse. Kõige olulisem on korraliku meski valmistamine.
Praegu saab handsat mekkida mõnes üksikus restoranis, detsembris peaks jook jõudma aga ka esimestesse kauplustesse.
Suuremate kauplusekettide poodidesse võib handsa jõuda kevadel, siinkandis saab kanget napsi detsembris kindlasti soetada Moe poest.