Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks, Eesti osa on 3507 tonni ehk ligi 13 protsenti enam kui mullu.
Peipsi järvel tõsteti kalapüügimahte
25. november 2016, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1150 tonni, koha 830, latikat 800, haugi 125, särge 350 ja rääbist 45 tonni. Kõikide nimetatud liikide püügivõimalused suurenevad, teatas keskkonnaministeerium.
“Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede koha-, ahvena-, latika- ja haugivaru olukorra heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb endiselt piirata nende püüki," ütles Eesti delegatsiooni juht keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.
Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad sel talvel saakidesse tugeva, 2015. aasta põlvkonna veel alamõõdulised kohad, lisas kantsler.
Tindi- ja siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes.
Tindi- ja siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis eriti siia osas ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Tindi ja siiapüük on sihtliigina keelatud.
"Head meelt teeb rääbise varu olukorra paranemine ning seda liiki lubatakse järgmisel aastal püüda 20. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid oma püünistest välja võtta 30 tonni rohkem kui 2016. aastal,“ märkis Talijärv.
Kokku võib järgmisel aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest kala püüda 7014 tonni ja see jaguneb võrdselt Eesti ja Venemaa vahel.