Svirgsdeni lood: memm libedal jääl

Kristjan Svirgsden. Foto: Marianne Loorents

Tulen pimedast kurvist välja ja näen ... Memm kelgutab keset teed. Rahulikult. Soome kelguga. Parimad tingimused. Tee ääres on lund ja kelgujalased seal hästi ei libise. Keskel tingimused ideaalsed.

Lükkab jalaga ja mannerg roolipuu küljes pendeldab entusiastlikult. Talveaeg. Varakult läheb pimedaks. Tee on kiilasjääs. Ja memm otse ees. Kiirus pole suur, aga kiiruste vahe kelguga on üüratult suur.

Juuksed püsti peas, suudan siiski pidurdada. Süda taob metsikult. Nii hullusti, et kerin akna alla ja püüan memme noomida, et see nüüd ei ole küll õige koht pimedas kelgutamiseks. “SINUL on tuled ees. SINA pead nägema!” käratab memm ja on minu peale kuri.