Koduta lemmikloom pole mitte kellegi mure

Mariliis ­Martõnova
, loomakaitsja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mariliis ­Martõnova.
Mariliis ­Martõnova. Foto: Erakogu

Kas teadsite, et aastas läheb 20 tonni lemmikloomade laipu loomsete jäätmete käitluse tehasesse? See on ehmatav number, mida paljud endale ette kujutada ei oska. Mida saaksime teha, et olukorda parandada? Eelkõige tuleks veelkord rõhutada looma steriliseerimise ja kastreerimise vajalikkust, kuigi sellest on palju räägitud.

Loomade varjupaigad on täis, kuid tänavatel hulgub ikkagi sadu hüljatud loomi. Enamasti satuvad sinna steriliseerimata loomade järglased – kassid, kes suureks kasvanuna ei olegi enam nii nunnud, kui olid pisikesena, ja kellest püütakse lahti saada. Tänavale jäetud loomadel jääb üle loota vaid inimeste heatahtlikkusele.

Kuid ajal, mil kõigil on kiire, ei pruugi paljud märgatagi tänavanurgal kössitavat külmetavat ja näljast looma. Veel vähem on inimesi, kes päriselt hädas oleva looma õuest kaasa haaraksid. Aga kui nad seda teevad, siis tekib küsimus, mida temaga peale hakata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles