Verekeskus korraldab jõulukuul Haljalas ja Kadrinas doonoripäeva

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verekeskus ootab doonoreid.
Verekeskus ootab doonoreid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. detsembril kella 10.00-12.30 Haljala Rahvamajas  (Tallinna mnt 13) ja kella 14.30-17.30 Kadrina Rahvamajas (Viru 14) toimuvale doonoripäevale.  Jõulukuu tähistamiseks on avatud õnneloos, kuhu on panustanud mitmed teatrid ja teised ettevõtted.

„Ootame väga Haljala ja Kadrina inimestega kohtumist, sest siinsed inimesed on alati usinalt meie doonoripäevi külastanud ning oleme väga elevil taaskohtumisest.“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, juhtides ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest, on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide vere järele: „Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud tegema üht jõulueelset heategu!“

Viimati olime Haljalas ja Kadrinas doonoripäevaga tänavu 7. aprillil ning siis külastas meid Haljalas 31 ja Kadrinas 48 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 73  doonoril ning kokku saime 32  liitrit hinnalist verd. „Täname kõiki verd loovutanud inimesi ning loodame südamest, et seekordset doonoripäeva väisab veelgi enam doonoreid,“ toonitas Ülo Lomp.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva. Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 19 000 patsiendile aastas.

Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul. 

Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu. 

Vereloovutusele tulles tuleb kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles