Jõulud keskajal: paast, ohjeldamatu õgimine ja saunatamine

Kristel Kaljuvee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnuses peetakse jõule keskaegsete inimeste moodi. Palgasõduritest saavad jõuluajaks sõjapäkapikud, Mickins on aga põhjapõdra eest, kelle on kuri võlur jõuludeks hoopis eesliks nõidunud.
Rakvere linnuses peetakse jõule keskaegsete inimeste moodi. Palgasõduritest saavad jõuluajaks sõjapäkapikud, Mickins on aga põhjapõdra eest, kelle on kuri võlur jõuludeks hoopis eesliks nõidunud. Foto: Marianne Loorents

Enne kui jõuludest said kommertslikud tarbimispühad, oli neil hoopis maalähedasem tähendus. Jõulude ajal ennustati tulevikku, söödi, joodi ja valmistuti uueks aastaringiks.

Mitte alati pole Maarjamaal jõulude aegu terve perega laua taha istutud ja hapukapsast-verivorsti vitsutatud. Enne kui katoliku kiriku sõdalased siiakanti paganaid ristima tulid, olid jõulutraditsioonid palju maalähedasemad kui need, mida praegu teame ja järgime.

Vanad eestlased ei tähistanud Jeesus Kristuse sündi, vaid talvist pööripäeva, tavaliselt 21. või 22. detsembrile langevat talvepüha, mil on aasta kõige pikem ja pimedam öö. Rakvere linnuse juhi Kaidu Tiiriku sõnul tuli vanade kommete kohaselt kõik aasta jooksul laenuks võetud asjad talviseks pööripäevaks omanikule tagastada, et need uueks aastaringiks oma koju jõuaksid. Samuti käidi kõvasti saunas ning puhastati hinge ja ihu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles