Tartu ülikooli ka keskkonnainvesteeringute keskuse värskest uuringust selgub, et Eesti inimesed on ohustatud maapinnalähedase osooni õhusaastest.
Õhusaaste tõttu sureb Eestis aastas kuni 134 inimest
5. detsember 2016, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisõhu hea kvaliteedi määrab õhu puhtus ehk võimalikult väike saasteainete sisaldus. Kui õhk on saastunud ehk kui seal leidub negatiivse mõjuga komponente (osakesed, gaasid jt saasteained) – avaldavad need teadlaste sõnul otsest või kaudset mõju meie tervisele. Õhk võib olla saastatud nii linnades kui maal, sellel võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud põhjused.
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru selgitas, et maapinnalähedane osoon põhjustab peamiselt hingamisteede haiguseid, kuid uusima teadmise alusel aitab kaasa ka südame-veresoonkonna haiguste tekkele. Kuna tegemist on sekundaarse saasteainega (tekib atmosfääris keemilistes protsessides), on peale lokaalselt tekkivate eeldusainete väga suur roll osooni eeldusainete kandel teistest riikidest. Seetõttu ilmnesidki suurimad osoonisisaldused Lääne-Eestis ja Harjumaal.
„Analüüsi tulemusena põhjustab maapinnalähedane osoon pikaajalisel kokkupuutel Eestis keskmiselt kuni 134 varajast surma aastas, mis teeb kokku 1 287 kaotatud eluaastat aastas ning keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligi 1,5 kuud," selgitas Orru. Samas on sellise hinnangu puhul arvestatud asjaoluga, et epidemioloogiliste uuringute alusel ilmnevad tervisemõjud sihtväärtusest väiksemate sisalduste puhul – eelmisel aastal ületati osooni sihtväärtust Eestis vaid Vilsandil viiel korral. "Võrreldes Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikidega on meie sisaldused oluliselt väiksemad," ütles Orru.
Et vähendada elanike ekspositsiooni õhusaastele ning sellest tulenevat tervisemõju, tuleks Orru sõnul vähendada üle-Euroopaliselt mootorsõidukite hulka ja luua paremad tingimused jalakäijatele ning jalgratturitele kergliikluseks, sest väiksem autokasutus vähendab osooni eeldusainete teket.
Kindlasti tuleks teavitada elanikkonda õhusaaste negatiivsetest mõjudest ja suurema saastega piirkondadest ja ajaperioodidest, et inimesed saaksid teha terviseteadlikke otsuseid oma igapäevases elus. Orru sõnul on oluline edendada ka linnaelanike tervislikke eluviise, et suurendada organismi vastupanuvõimet õhusaastele ning vähendada terviseriski.