Keeleinimesed õpetasid ajakirjanikke

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja ajakirjanikud värskendasid eesti keele instituudi keelekorraldajate toel teadmisi, kuidas kirjutada lugusid kaunis ja grammatiliselt korrektses emakeeles. Tarkust ja nõu jagasid eesti keele instituudi analüütik Kairi Tamuri ja keelekorraldaja Argo Mund.

Kairi Tamurilt said ajakirjanikud ülevaate instituudi ajaloost, uurimissuundadest, teoksil olevatest töödest, teabe jagamise võimalustest ning 70aastase teadusasutuse eesmärgist aidata oma tegevusega kaasa eesti keele kestmisele.

Paari tunni vältel vaatasid ajakirjanikud Argo Mundi juhatusel, milles sagedamini eksitakse. Luubi alla võeti nii kirjavahemärgid kui ka verbide kasutamine saatelauses, sõnatähendused ja tühisõnad. Meelde tuletati ajalehetööks vajalikud abimehed nagu õigekeelsus- ja teised sõnaraamatud, keelenõuanne ja keelenõuvakk.

Argo Mund ütles, et ajakirjanikud küsivad keeleinstituudist nõu üsna sageli, eriti altid ollakse helistama siis, kui on tekkinud vastuolu keeletoimetajaga. “Ajakirjanikud võiksid rohkem küsida,” sõnas Mund ja lisas, et küllap leitakse suurematele probleemidele lahendus keeletoimetaja juures.

Keelekorraldaja märkis Virumaa Teataja tublidust uudissõnade kasutamisel. “Meil on keelenõuandes igapäevane küsimus, kas “discgolf” kirjutatakse kokku või lahku, Virumaa Teatajas on juba kenasti “kettagolf”,” tõi Mund näite. “Kui üks sõna on juba välja mõeldud, siis võiks ajakirjandus seda levitada,” lausus ta.

Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe ütles, et keel on ajakirjaniku igapäevane töövahend, aga nagu kokk peab aeg-ajalt nuga teritama ja taksojuht oma autot kõpitsema, nii tuleb ka ajakirjanikul oma töövahend korras hoida. “Üks lehelugu võib olla põnev ja oluline, aga kui seal on kasvõi üks keeleviga, nullib see kogu loo. Ja mis peamine, keel areneb samuti nagu kogu ülejäänud maailm ja keegi ei taha selles arengus sabassörkijaks jääda, iseäranis lehetegijad,” lausus peatoimetaja.

Eesti keele instituudi keelekorraldajad väisavad Eesti Meedia tellimusel kõigi Postimees Gruppi kuuluvate maakonnalehtede toimetusi. Koolituse eesmärk on tutvustada ajakirjanikele lähemalt instituudi pakutavaid võimalusi, kuidas leida vastuseid igapäevatöös tekkivatele keeleküsimustele. Koolitajad on EKI keelenõuandjad, ÕSi ja keele käsiraamatu tegijad.

Virumaa Teatajas leidis aset keeleinstituudi esimene koolitusväljasõit, järgmised õpetusretked tehakse Valgamaalase, Tartu Postimehe, Sakala, Pärnu Postimehe ja Järva Teataja toimetusse. Koolitused kestavad 2017. aasta maikuuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles