Maavanem: tuleb tugevdada põlvkondadevahelist sidet

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Me oleme aastaid vaaginud selle üle, millise arengu on meie riik läbi teinud, kuhu jõudnud ja millises konkurentsipositsioonis oleme muu maailmaga võrreldes. /---/

Mõõdame oma riigi edukust rahvusvaheliste standardite, edetabelite ja kõikvõimalike skaalade järgi. Võrdleme arvudes minevikku ja olevikku ning teeme järeldusi. Kõigest numbrid ja statistika.

Areng põlvkondade lõikes

Peaaegu üldse mitte, või siis väga pinnapealselt, juurdleme aga selle üle, missuguse arengu oleme läbi teinud põlvkondade lõikes meie ise - Eestimaa inimesed. /---/

93 aastat omariiklust on muudatusi ja sündmusi arvesse võttes üsna pikk aeg. Selle aja jooksul on vahetunud mitu põlvkonda - igaüks neist eelmisest erinev, oma ajastu mõttelaadi ja näoga.
Minuealised mäletavad veel hästi nõukogudeaegseid varajastest hommikutundidest alguse saanud pikki järjekordi. /---/  Sularaha puudumisel piisas n-ö krediidi saamiseks vihikusse märke tegemisest, et siis sularaha järgmisel korral ära tuua või palgapäeval tasaarveldada. Loomulikult ilma intresside ja protsentideta. Praegu asendab sularaha korduvkasutatav krediitkaart ning palgapäevani aitab välja vedada SMS-laen. Loomulikult ülikõrge intressiga. Ka see on märk ajastust ja valitsevast mõttelaadist.
Piiride avamist ning sellega seotud mõttekäiku, et igal pool mujal on parem kui siin, ning saja tuhande inimese väljavoolu ei osanud ilmselt keegi tol ajal ette näha. /---/
Kaheksakümnendate põlvkond ja sellele eelnevad generatsioonid tajuvad selgemini ajastu muutumist kui pärast üheksakümnendaid sündinud, kelle jaoks infotehnoloogilised võimalused on saanud elu pärisosaks.

Muutunud kaugused ja aeg

Ka kauguste ja aja tajumine on seoses tekkinud võimalustega muutunud. Kunagi läbiti kolme-neljakilomeetriline vahemaa enda ja sõbra vahel joostes või jalgrattaga märkamatult. Praegu on naaberkvartal külastuseks liiga kaugel ning sõbrad asuvad enamasti internetis. Suheldakse lühendite kaudu, emotsioone väljendatakse ikoonides. Jooksu- ja pallimängud kuuluvad kehalise kasvatuse tundi ning spordimänge asendavad arvutimängud. Sõpradele või vanavanematele küllaminekuks tuleb ette helistada ning aeg kokku leppida. Individualismiajastu märk seegi.

Need on muutused, mida suuremal osal on tulnud kogeda. Paljud meist ei tea suurt midagi aga kahe-kolme- ja neljakümnendate aastate eluolust, sest neid, kes mäletavad, on üsna väheks jäänud. /---/ See on aga põlvkond, kes jättis meile vaba riigi, võitles meie maa ja aadete eest. See on põlvkond, kes viis edasi traditsioone, jättes meile rahvapärandi ning luues pinnase praeguste inimeste tegevusvabaduseks - meie jaoks. See on põlvkond, kes ei jätnud meile võlgu ega elanud tuleviku arvel. Nii nagu meie teeme ehk praegu, olemata kindlad, et me ei jäta järeltulevatele põlvedele oma liisinguid või buumiaegse tarbimise lõivuna suuremaid makse.

Jah, vananev rahvastik on probleem. Kuid kas ei ole seegi tulenev valitsevast mõttelaadist? Üle 10% eestlastest on läinud välisriikidesse tööle, iga kümnes siiajäänu on seda kaalunud, sest oma maal ei teenivat nad piisavalt palju. Karjääriühiskonna mentaliteet - noorelt ja kiiresti iseseisvuda ning oma elu peale saada - on viinud individualismini, nii et vanematega su­heldakse meilitsi ning vanava­nemaid külastatakse vaid tähtpäevade puhul. Noored ei küsi ja vanad ei taha pealetükki­vad näida, kuna uute generatsioonide iseteadlikkus ja individualism on alati suurem kui eelmiste oma. Nii tekibki olukord, kus põlvkondadevaheline sidusus on nõrk või peaaegu olematu.

Kodu-, kodumaa ja kuuluvuse tunne on enamasti aga emotsionaalset laadi. /---/ Ei räägita mitte ainult sellest, mis on tähtis, vaid ka selleks, et miski saaks tähtsaks. Kuidas ja millises suunas on muutunud meie mõtte- ja hingelaad ning milline on järjepidevus ja sidusus põlvkondade vahel, on kahtlemata meie riigi ja rahva jaoks tähtis.
Soovin, et seekordsel vabariigi aastapäeval vaataksime seda, mida ei saa käega katsuda ega skaaladel mõõta. Vaataksime iseendasse.
Head vabariigi aastapäeva ja ilusat sünnipäevapidu!

Lääne-Viru maavanema kõne Eesti vabariigi 93. aastapäeva puhul (avaldatud lühendatult).