Piimalehmade hulk ei pruugi küündida kriisieelse tasemeni

Liina Laks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõudlus piimatoodete järele on viimastel kuudel maailmaturul aina tõusnud. Kuid raske majanduslik olukord sunnib mõningaid Eesti farmereid lähiajal tegevust lõpetama.
Nõudlus piimatoodete järele on viimastel kuudel maailmaturul aina tõusnud. Kuid raske majanduslik olukord sunnib mõningaid Eesti farmereid lähiajal tegevust lõpetama. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Viimastel kuudel on piimahind suvise madalseisuga võrreldes tõusnud keskmiselt umbes 25–30 eurot kuus. Sellegipoolest kustutavad mitmed piimatootjad aasta lõpuks laudas enda järel tuled ning sulgevad uksed või valivad mõne teise tegevusala.

Rakvere Piimaühistu TÜ tegevjuht Priit Putko ütles, et kõige keerulisem ja raskem oli farmerile see suvine aeg, mil piimaliitri eest maksti kõigest 18,5 eurosenti. “Selles, et piimahind aasta lõpuks tõuseb, me ei kahelnud. Aga vähe oli neid, kes uskusid, et see nii palju võiks viimaste kuudega tõusta,” rääkis Priit Putko.

Alates 2014. augustikuust, mil kriis farmereid üsna ootamatult tabas, kuni käesoleva aasta oktoobrini oli piimahind keskmiselt 230 eurot tonnist, kuid detsembriks on see tõusnud keskmiselt 310–320 euroni tonni kohta. “Praeguses turuolukorras on nõudlus suurem kui pakkumine ning see on piimahinnale positiivset mõju avaldanud,” kirjeldas Priit Putko olukorda maailmaturul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles