Kiri: O tempora, o mores! Oh ajad, oh kombed!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paugud, suits, tulekeeled. Pihta saavad aknad, autod, loomad ja inimesed. Kas juba sõda lahti? Õnneks veel mitte. Need on lihtsalt vaiksed jõulud eesti moodi. Tuleb pruukida ohtralt söödavat ja joodavat. Apteekrid lubavad aidata kõikvõimalike tablettidega, et liigsöömise ja -joomise tagajärjed mööduksid valutumalt. Veel tuleb tuua kusagilt kuusk ja riputada talle külge igasuguseid kulinaid, nii et kuuske ennast eriti näha ei jää. Tuleb ju turgutada tarbimist ja osta igal aastal parajasti moes olevaid kulinaid. Paari päeva pärast visatakse kuusk minema,Tallinnas põletatakse see pidulikult. Õhusaastest ei ole pühade ajal poliitkorrektne rääkida. Kuuskede mõrvamine olevat vana Eesti komme – lubage kahelda! Ennevanasti ei laamendanud eestlased niiviisi looduses.

Kombeid on aegade jooksul olnud igasuguseid. Näiteks piinati ja põletati inimesi linnaväljakutel tuhandete meeleheaks. Kui see komme kadus, olid tuhanded väga pettunud ja pahased.

Või siis näiteks inimeste söömise komme. Kui see muutus karistatavaks, oldi jälle väga kurvad. Siiamaani püütakse seda  siin-seal salaja harrastada. Suhteliselt hiljuti kostitas üks Aafrika isevalitseja Euroopa poliitikuid inimlihaga. Poliitikud said sellest küll alles tagantjärele teada. Niisugune on lugu ka kuuskede hävitamise traditsiooniga – kangesti armas, seotud ilusate mälestustega lapsepõlvest. Aga teistsuguste vaadetega uus sajand on kätte jõudnud, paljude inimeste, eriti noorte vaated maailma toimimisele on muutunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles