Jõulueelne mõtisklus

Inge Laiv
, Haljala gümnaasiumi direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inge Laiv.
Inge Laiv. Foto: Erakogu

Elu koosneb lugudest ja imeväikestest asjadest. Kas igaaastane jõuluootus on suur või väike asi? Noorematele lastele kindlasti suurem asi, vanematele inimestele väiksem, või hoopis vastupidi. Jõuluaeg puudutab koolielu kohe päris kindlasti. Südames loodavad paljud õpilased, et kui pisutki pingutada, märkab seda päkapikk. On see päkapikk siis õpetaja või lapsevanem.

Teine mõte jõuluajaks on, et ärgem jäägem üksteisele võõraks. Inimsuhted on tähtsad, neid tuleb hoida. Ja ärgem tehkem nii, et meiega ei taheta suhelda. Ainult Facebooki-sõprusest on vähe, inimesed peavad kohtuma silmast silma. Kallista klassivenda või -õde, toeta. Ja ole sõber ka nendega, kellega väga sageli ei ole, ole hooliv. Tihtipeale kipume unustama, mida või keda meil elus kõige rohkem vaja läheb. Usun, et selleks on just teised inimesed.

Kool peaks olema koht, kus märgatakse heategu – suurt või väikest. Kõik inimesed ootavad üllatusi. Jah, me oleme küll väiksed –, ma mõtlen siinkohal nii Haljala kooli kui ka kogu Eesti rahvast tervikuna. Jah, meid on vähe, kuid just sellepärast suudame suuremaid tegusid korda saata. Inimene, kes kasvab väikeses kogukonnast, on tihtipeale tugevam ja südikam. Mida rohkem isesuguseid inimesi oma teel kohtame, seda huvitavam on meie teekond. Jäägem iseendaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles