Korteriühistu omavoliline soojusenergia tarbimine tõi ühistule võlanõude. Majarahvas ja nüüd juba endine ühistu juhatus on vihased, sest selline tegevus toimus nende teadmata.
Korteriühistu elas enda teadmata soojuse tootja kulul
28. veebruar 2011, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vinni alevikus asuva KÜ Lõpu juhatuse esimees Anita Keivabu sai mullu 22. detsembril kohalikult soojatootjalt OÜ-lt Askoterm nõude (summast ei olnud algul juttu), et korteriühistu, mida ta haldab, on omavoliliselt soojusenergiat tarbinud.
Selline teave tuli Keivabule üllatusena, mistõttu kutsus ta järgmisel päeval KÜ Lõpu juhatuse kokku, et anda teada laekunud nõudest ning arutada, mis toimub.
Nimelt paigaldas Askoterm 2009. aastal suurte soojakadude tõttu Kiige 5 soojussõlme uue soojusarvesti, kuna arvati, et mõõtur on rikkis. 14. detsembril kontrollis Askoterm soojusarvesteid, tegevuse käigus laeti alla soojusarvestite näidud päevade kaupa. Samuti avastas Askoterm, et plomme on rikutud.
Rikutud plommid
Andmete töötlemisel selgus, et Kiige 5 tarbib ametlikel andmetel energiat vähem, kui seda majja sisse on tulnud, seepärast seadis Askoterm pealevoolu temperatuurid tegelikkusega vastavaks.
Enne juhatuse koosolekut helistas Anita Keivabu Askotermi juhatajale Rafik Asadovile, et uurida, mis nõudega ikkagi tegemist on. “Rafik Asadov väitis, et tema on ühistu raamatupidaja Julia Šimukiga juba vestelnud ja Julia Šimuk tunnistas, et korteriühistu varastas soojusenergiat,” kõneles Keivabu.
KÜ juhatus sai kokku 23. detsembril. Kohal viibis ka Julia Šimuki abikaasa, juhatuse liige Roman Šimuk, kes tegeleb KÜ majandusküsimustega ja muu hulgas vastutab ka soojakraanide keeramise eest.
Juhatuse järelepärimistele vastas Roman Šimuk, et tema ei ole midagi valesti teinud ega plomme puutunud. Samas jäi juhatusele arusaamatuks, miks on raamatupidaja vargust tunnistanud, kui midagi sellist ei ole toimunud.
Asi võttis uue pöörde pärast koosolekut, kui raamatupidaja Julia Šimuk hakkas juhatuse liikmeid läbi helistama, rääkides, et juhatus ei tohi Askotermiga asju ametlikuks ajada ning nõutav summa tuleb Askotermile maksta, vastasel juhul küsib soojaettevõte kolmekordset summat. Selleks ajaks kõneldi 3515.14 euro (55 000 krooni) suurusest summast.
“Samas nõudis Julia Šimuk, et majaelanikud ei tohi juhtunust teada saada ning võla tasumiseks pannakse korterielanike igakuistele maksetele teatud summa juurde,” lausus Keivabu, kes paar päeva hiljem Askotermiga suheldes sai teada, et plomme oli siiski rikutud, soojaettevõte lihtsalt oli jõudnud need vahepeal välja vahetada. Keivabu sõnul tunnistas plommide rikkumist lõpuks ka Roman Šimuk.
Kuigi Julia Šimuk üritas erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist takistada, see ometigi toimus. Koosolekust võttis osa peaaegu 75% majaelanikest, kes olid väga ärritunud.
“Ega koosolekul keegi teine saanudki sõna võtta, sest proua Šimuk jooksis mööda saali edasi-tagasi, karjudes, et saite ju sooja, saite odavalt, te peaksite tänulikud olema,” kirjeldas Keivabu.
Keivabu tunnistab, et kuigi summa väga suur ei ole, Askotermile tuleb maksta 4129.20 eurot (64 608.12 krooni), on asi põhimõttes – kortermaja elanikud ei olnud vargusest teadlikud.
Askotermiga suudeti naise sõnul saada kokkuleppele, et nõutav summa makstakse graafiku alusel tagasi selle aasta lõpuks.
Juriidilise abi saamiseks palkas nüüd juba endine juhatus juristi Liis Puidaku, kes kommenteeris vahejuhtumit järgmiselt.
“Vaatamata asjaolule, et Roman Šimuk pani soojaarvesti plommide rikkumise toime omavoliliselt isikliku kasu saamise eesmärgil, tarbisid sooja kõik elanikud. Seetõttu puudub elanikel seaduslik alus hinnavahe hüvitamisest keeldumiseks ning tarbitud soojaenergia tuleb kinni maksta ühistu liikmetel. Siiski on ühistu Roman Šimuki õigusvastase tegevuse tõttu kandnud kulutusi, mis on käsitletavad kahjuna. Selle kahju hüvitamist saab ühistu nõuda kohtu kaudu juhul, kui üldkoosolek selliselt otsustab.”
Nendest sündmustest lähtuvalt otsustas KÜ Lõpu juhatus eelmisest kolmapäevast tagasi astuda, kuna ka umbusalduse avaldamine raamatupidaja Julia Šimukile läbi kukkus. Samal koosolekul esitati Roman Šimukile kahju hüvitamise nõue.
Raamatupidaja Julia Šimuk ütles, et kuna tänaseks on korteriühistul Lõpu OÜga Askoterm probleem lahendatud, ei pea ta vajalikuks seda teemat käsitleda. “Sel nädalal (eelmisel nädalal – toim.) toimunud ühistu üldkoosolekul valiti uus juhatus, mis on asunud oma kohustusi täitma.”
Ka Roman Šimuk märkis, et probleem Askotermiga on lahendatud, mistõttu ei kommenteerinud ta teemat pikemalt.
Ebareaalne energiakulu
Anita Keivabu on äärmiselt pettunud, et juhtunusse kaasati inimesed, kes on süütud. Ta palub kõikidel teistel korteriühistutel olla ettevaatlik inimestega, kellele on usaldatud tähtsad tööd korteriühistutes.
Askotermi juhataja Rafik Asadov selgitas, et seda maja läksid nad kontrollima, kuna hoone energiakulu kuude lõikes oli muutunud ebareaalseks - see oli liiga väike. Kuigi esialgsel vaatlusel ei tuvastanud ka Askoterm plommi rikkumist, oli seda siiski tehtud.
“Vanemat tüüpi soojusarvestit oli võimalik mõjutada. Hiljem oli tarbijatega raske vaielda, kas kass jooksis plommi maha või kas nad üldse tarvitasid soojaenergiat ebaseaduslikult või mitte. Tänapäevased arvestid on sellised, mis registreerivad praktiliselt kõik parameetrid, mis võimaldab ka aasta või viie aasta taguseid andmeid välja võtta ja analüüsida,” rääkis Asadov.