Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Virumaa Teataja kokku pandud žürii valis esitatud tegude hulgast välja need, kes pääsevad rahvahääletusele, mis kestab 10. jaanuarini. Hääletada saab maakonna raamatukogudes, kirja või meili teel Virumaa Teatajasse kupongi saates (aarne.mae@ajaleht.ee või Pikk 8, 44307, Rakvere) või interneti teel omavalitsuste liidu kodulehel aadressil www.virumaa.info/aastategu. Kokku sõeluti välja 9 ühistegu ja 7 isikutegu.
Teatrikino ehitamine Rakverre
Rakvere teatrimäele valmis silmapaistva arhitektuuriga kinomaja, mis annab üle hulga aja võimaluse näha maakonnakeskuses korraliku kvaliteediga kino ja kus saab nautida ka 3D-filme. Lisaks kinosaalile on hoones teatri prooviruumid. Säilitati iidsed kloostrimüürid, mille kohale ehitis rajati.
Kinohuvist ja hoone vajalikkusest annab märku tõsiasi, et inimeste huvi filmivaatamise vastu on väga suur.
Rakvere teatri suveprojekt “Maailma otsas”
Rakvere teatri korraldusala meeskond lõi suvelavastusega “Maailma otsas” koos linnaruumi ja -vaimuga maitseka keskkonna. Tulemuseks oli ajaloolise Pika tänava märgiliste ehitiste stiilne sulandamine lavastuse konteksti, vaimukad tänavakujundused, huvitavad tänavamuusikud ja kohvikud, mis meelitasid Rakveret imetlema hulga teatrisõpru.
Võrkpalliklubi Rakvere pronksivõit Eesti meistrivõistlustel
Võrkpalliklubi Rakvere sai maakonna sportmänguklubidest ainsana medali, võideldes tihedas konkurentsis välja pronksmedali. Viimati jõudis Rakvere võrkpall medalitele hulk aastaid tagasi.
CADrina festival Kadrina keskkoolis
Tänavune, juba seitsmes arvutijoonistamise võistlus CADrina, mis toimus kadripäeval Kadrina keskkoolis, oli suurejoonelisem kui kunagi varem, pakkudes nii spordivõistlusi, asiseid töötube, aga ka enam kui saja õpetaja ja õpilase osalusega efektset avalavastust. Kõrgpunktiks olid loomulikult CAD-programmis arvutijoonestamise Eesti mitteametlikud meistrivõistlused Tallinna kõrgkoolide, kadrinlaste ja Tartu külaliste vahel.
CADrina taga seisab ettevõtja Juhan Viise ja koolijuht Arvo Pani tandem. Reaaltehniline õppesuund, mis pakub koolis inseneriõpet, CAD-joonestamist ja laiemat sissevaadet ettevõtlusse, on Eestis unikaalsena toonud kooli toetamise taha kümneid kohalikke ja kaugemaid ettevõtteid. CADrina on uute inseneride toimekas kasvulava.
AQVA spordikeskuse valmimine Rakveres
Tänavu Rakveres avatud Aqva spordikeskus avardab Rakvere linna elanike sportimisvõimalusi tunduvalt. Keskuses on tennise-, sulgpalli ja seinatenniseväljakud, lisaks suur jõusaal, kus nõudlikumadki treenijad oma nurga leiavad. Samuti on Aqva spordikeskus suurepärane turismiobjekt, kuhu leiavad tee ka inimesed väljastpoolt Lääne-Virumaad.
Võsu Jazz uues kuues
Festival Võsu Jazz oli tänavu hoopis uues ja omapärases vormis ja meelitas Võsu mändide alla ning suvekoduaedadesse rajatud lavadele sulnist muusikat kuulama palju huvilisi. Seekordne korraldusmeeskond sai hakkama hea ja uudse atmosfääriga muusikasündmusega.
Loodusliku spaa rajamine Lasila vanasse kaevandusse
2016. aastal jõudis lõpule neli aastat kestnud Lasila Loodus SPA rajamine. Tööde käigus tehti korda 18,91 ha mäetööstusmaad, mis asub Tamsalu ja Rakvere vallas ning kus on kaevandatud alates 1971. aastast.
“Jääkreostuse likvideerimise projekti” raames likvideeriti ja utiliseeriti kõik mahutid ja tsisternid ning 90,5 m³ õlijääke.
Koostöös keskkonnaameti ja TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi teaduri Riinu Rannapiga rajati kaheksa veekogu õige nõlvsuse, sügavuse ja asukohaga.
Veekogudele mitte lähemale kui 20 m põhja ja lääne suunal on tekitatud kivikuhilad kahepaiksete varjumiseks.
AS Lasila Betoon suutis tükikese loodust korda teha ja Lasila Loodus SPA riigile tasuta kasutamiseks anda.
Võsu–Käsmu kergliiklustee ja paadikujulise vaateplatvormi rajamine
Osaliselt läbi metsa Võsult Käsmuni kulgev ligi kuue kilomeetri pikkune kergliiklustee on suur võimalus liikuda ohutult kahe tähtsa suvituskoha vahel nii jalgsi, rattaga kui ka rulluisutades. See tee avardab suvituspiirkonnas oluliselt sportlikke liikumisvõimalusi. Kergtee täiendusena rajati Võsu promenaadile ka kivisillutis, mis viib sadamani. Kergtee keskel tõuseb see roostikust kõrgemale, sinna ehitati paadikujuline platvorm ja puhkekoht, kust avaneb vaade nii Käsmule kui Võsule.
Rakvere Rohuaia lasteaia renoveerimine
Üle kolme miljoni euro maksma läinud Rohuaia lasteaia ehitus tõi linnapilti uue ja omanäolise arhitektuuriga hoone, kus on suurepärased tingimused rohkem kui kahesajale lapsele.
Tiina Mälberg – nimiosa täitmine filmis “Ema”
Rakvere teatri näitleja Tiina Mälberg mängib nimiosa Kadri Kõusaare filmis “Ema”, mis on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja edukalt esinenud paljudel festivalidel.
Film on Eestis valitud kandideerima USA filmiakadeemia võõrkeelse filmi auhinnale.
Pamela Maran – tervisliku toitumise raamatu kirjutamine
Aktiivne ja terviseteadlik joogaõpetaja Pamela Maran, kellele läheb korda inimeste tervis, kirjutas raamatu “Hullult head valge suhkruta magustoidud”.
Osa teadlasi väidab, et suhkur on kõige suuremat sõltuvust tekitav aine, rääkimata selle kahjulikkusest tervisele ja otsesest seosest haiguste, nagu diabeet ja veresoonkonna haigused, tekkele.
Uue terviseraamatuga tõstab autor inimeste teadlikkust
liigse suhkru kasutamise ohtlikkusest ja annab oma panuse vähema suhkru tarbimisele ühiskonnas.
Raamatus leiduvad retsepid on hea näide sellest, kuidas on võimalik valmistada väga maitsvaid magustoite ilma suhkrut lisamata.
Riho ja Henri Hütt – visuaalprojekti korraldamine
Isa ja poeg Riho ja Henri Hütt tegid Rakvere galeriis visuaalkoostöö “Igal hommikul süttib tuli taeva altaril”, kus ligi kuu aega kestnud ruumimaagia liitis omavahel klaasikunsti, teatri, tehnoloogia ja muusika suureks orgaaniliseks tervikuks.
Riho ja Henri Hüti ühisnäitus kutsus külastaja salapärasele rännakule. Kui põhjamaises sügises valge aeg lüheneb, siis pimeduse saabudes käivitus galeriis lavastatud keskkond, milles valgus, nähtav ja näiline, oma teekonda jätkasid.
Riho ja Henri ühine visuaalkoostöö rikastas Rakvere kultuurielu väga palju.
Sellest said osa sajad näitusekülastajad.
Kaidi Kivioja – edukas esinemine triatleedina
Kaidi Kivioja on viis aastat järjest nimetatud Eesti parimaks naistriatleediks.
Ta osales esimese Eesti naistriatleedina 2016. a suveolümpiamängudel Rios, võitis tänavu esimest korda Euroopa karikaetapi ja tõusis esimest korda Rahvusvahelise Triatloni Liidu maailmareitingus 50 parema sekka.
Kairi Kroon – luulekogu avaldamine
Kairi Kroon on aastaid olnud aktiivne Tapa linna ja valla kodanik ning sage vabatahtlik osaline kultuuriüritustel. Ta korraldab igal aastal Tapa muusikapäeva, mis tänavu toimus juba kümnendat korda. Lisaks tööle lasteaias on ta tegev Tapa Lastekaitse Ühingu talitustes. Kairi Kroon lööb aktiivselt kaasa segakooris Leetar igapäevaelu korraldajana ja koorilauljana.
Kairi Krooni paelub luule. 2009. aastal kroonis Kairi luulehuvi suur edu: tema luuletust, mille oli viisistanud Urmas Lattikas, esitati üldtantsupeol. Kuid pöördeline hetk saabus tänavu, mil ta andis Hooandja toel välja oma esimese luulekogumiku. Fakti ilmestab see, et ta on luuletaja, kelle tekste kasutavad Anne Veski, Piret Laikre ja paljud teised.
Urmas Laht – Eesti seakasvatuse säilitamise eest võitlemine
2016. aastal seisis Urmas Laht eriti aktiivselt Eesti seakasvatajate eest. Ta võitles seakasvatuse säilimise eest nii riigi ja maaeluministeeriumi tegevuse kritiseerimisega kui ka enda panuse laiendamisega sealiha tootmisse ja töötlemisse. Ta on aktiivne Eesti Tõusigade Aretusühistu Nõukogus, seakasvatajate liidu juhatuses, samuti Eesti Lihatööstuse Ühistus.
Kõik need organisatsioonid nõudsid järjekindlalt, et riik toetaks seafarme, mis seoses sigade katkuga on sattunud tauditõkke III tsooni.
Eraldi seisis Urmas Laht nõude eest, et riik seaks põhikarja säilimiseks sisse 500 euro suuruse emisetoetuse. Eesti Lihatööstuse Ühistu esimehena sekkus Laht aktiivselt Vastse-Kuuste lihatööstuse uuesti käima lükkamisse.
Maaleht paigutas Urmas Lahe 12. positsioonile maaelu enim mõjutanud isikute hulgas.
Inge Pikkoja – topoteegi loomine Uhtna raamatukogus
Uhtna raamatukogu juhataja Inge Pikkoja avas topoteegi, mis annab uued võimalused külarahva ajaloo ja elujõu kajastamiseks.
Uhtna kandi kaksteist küla on nüüd topoteegis. See tähendab, et kodu- ja kogukonnaarhiivides leiduvast ajaloolisest materjalist on digitaalselt kättesaadavad ja kaardil nähtavad enam kui 600 fotot.
Topoteek on külamuuseum, kuhu igaüks saab oma kodus sisse astuda. Tegemist on Eestis esimese omataolisega.