Kõnnin mööda kitsarööpmelist suslaraudteed Kamarikult Rakke poole, väike raadioaku puitraamiga ümbritsetud klaaspurgis tilla-tolla käes kõikumas. Meie külas polnud siis veel elektrit, raadio oli aga väga tähtis asi, midagi ei tohtinud jätta juhuse hooleks. Talumaja kõrvale puude vahele oli tõmmatud pikk traadist antenn, väiksed valged portselanist isolatsioonikannud mõlemal pool otstes. Toas akna kõrval oli väike kitsas lülituskahvel, millest viis traat välja maasse: see pidi väärtuslikku raadioaparaati kaitsma vajadusel äikse eest.