Eestlasi nimetatakse vahel jõuluusklikeks. Tõepoolest, kui formaalne ja institutsionaliseeritud religioossus, mida meil esindab peamiselt kristlik kirik, ei ole justkui populaarne, siis jõulupühade ajal käiakse kirikus ikka. Kinnitust leidis see tõsiasi ka küsitluses, milles 61% vastanutest leidis, et president võiks hoolimata oma ilmalikkusest jõuluõhtul siiski ka kirikus käia. See on päris omalaadne fenomen, et muidu on ilmalikkus hea ja positiivne, aga kirikusse võiks ikka minna.
Tellijale
Mõtisklus: ilmalikud jõulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võibolla tuleb selle imeliku ilmalikkuse põhjust otsida harimatusest. Tõepoolest, kui inimene pole religiooniõpetust õppinud, siis ta võibolla ei teagi, et nn uue jõulumütoloogia tegelased jõuluvana ja päkapikkude näol ei vastandu kristlikule ainesele kuidagi. Jõuluvana ise pärineb vanast pühakulegendist, kui kirikujuht piiskop Nikolaus hakanud salaja head tegema. Sellised tegelased nagu päkapikud sobivad aga näiteks Uuest Testamendist leiduva Jeesuse mäejutluse eetikaga kokku nagu piparkoogid jõululauaga.