Kiilidest, tõrudest ja satsidest kantud Ärklitoa maailm

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merike (vasakul) ja Anniki loovad mustreid nõudele ja rõivastele, mis neile endile meeldivad – ja kellele meeldib nende käekiri, see tunneb rõõmu, kui saab Ärklitoast midagi oma koju viia nii laatadelt, e-poest kui ERMi poest.
Merike (vasakul) ja Anniki loovad mustreid nõudele ja rõivastele, mis neile endile meeldivad – ja kellele meeldib nende käekiri, see tunneb rõõmu, kui saab Ärklitoast midagi oma koju viia nii laatadelt, e-poest kui ERMi poest. Foto: Erakogu

Aastakümnete eest mängis väike Virumaa tüdruk Anniki sellist mängu, et korjas takjanuppe ning sättis need oma kleidil mustriteks. Teine väike tüdruk Merike imetles tähti oma Manilaiu vanematekodu kohal öises taevas. Nende teed ristusid aastaid hiljem ja nende lood said kokku Merikese joonistatud fantaasiamustris, milles on koht nii lummavatel ohakatel kui müstilisel tähistaeval.

Ärklitoa on üks isevärki nähtus. Siia mahuvad Anniki Koplile hingelähedane kanga- ja satsimaailm, mis võtab kuju näiteks lillelöömispõlledes, ning Merike Tamme mustrid, mis kaunistavad lihtsa valge vormiga nõusid ja värvilisi tekstiile. Need eestimaisest loodusest inspireeritud kujundimängud tekitavad nõudele ja kangaile kantuna omamoodi maailma.

Kõik, kes peavad lugu kodumaisest disainist, on loomult ühtaegu muhedad ja praktilised, armastavad puhtaid jooni, selgeid geomeetrilisi vorme, orgaanilist kulgemist – need on kahtlemata nii-öelda Ärklitoa inimesed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles