Valitsus hakkab arutama, kas tõsta biokütuse osakaal 10 protsendile

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2020. aastaks peaks biokütuse osakaal Eestis tõusma kümnele protsendile. Pilt on illustratiivne.
2020. aastaks peaks biokütuse osakaal Eestis tõusma kümnele protsendile. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Selle eelnõuga võetaks üle Euroopa Liidu kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 olema biokütuse osakaal vähemalt 10%. 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.

Seadusega sätestatakse, et aktsiisilaost väljuv kütus peab sisaldama biokütust alates 2017. aasta 1. maist vähemalt 3,3 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2018. aasta 1. aprillist vähemalt 6,4 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2019. aastast vähemalt 8 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4 protsenti ning alates 2020. aastast vähemalt 10 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6.4 protsenti.

Eelnõu kohaselt võivad alates 2019. aastast tarnijad teha omavahelisi kokkuleppeid, mille raames saab kohustuse täitja eesmärki ületava statistika teisele tarnijale üle kanda. Täna on Eestis 6 tarnijat, nendest suurimad on kaks: Neste Eesti AS ja Orlen Eesti OÜ.

Biokütust toodetakse taastuvatest allikatest nagu jäätmetest, loomsetest taimsetest rasvadest, toiduks kõlbmatuks teraviljast, rapsiseemnetes, vetikatest jne. Meie lähiriikidest toodetase seda näiteks Soomes ja Leedus.

Kuna Lätis ei pea 2017 ja 2018 aasta talvel diislikütusele biokütust lisama, ei ole eelnõu kohaselt diislikütusele biokütuse lisamine kuni 2018. aasta märtsi lõpuni kohustuslik.

Kohustuse täitmise osas esitatakse aruanded keskkonnaametile ja kohustuse täitmise üle hakkab järelevalvet teostama keskkonnainspektsioon. Kui tarnija ei täida kohustust, on võimalik talle määrata kuni 400 000-eurone rahatrahv.

Enamus Eestis kasutusel olevatest sõidukitest on võimelised biokütuse lisandiga kütuseid probleemideta kasutama, seisab valitsuse hinnangus. Sõidukid, mille tootjad ei luba kasutada biokütuse lisandiga bensiini, saavad kasutada bensiini 98. Sõidukitest, milles ei soovitata biokütuse lisandiga kütuseid kasutada, annab ministeerium ülevaate maanteeameti veebilehel.

Muudatuste jõustumisel võib eeldada bensiini hinnatõusu ligi 0,5 eurosenti liitri kohta ja diislikütuse puhul ca 1-1,5 eurosenti liitri kohta. 2018. aastal võib hinnatõus olla 1-2,9 eurosenti liitri kohta, 2019. aastal 1,2-3,6 eurosenti liitri kohta ja 2020.a 1,5-4,5 eurosenti liitri kohta võrreldes 2016. aasta novembrikuu hindadega. Valitsuse hinnaprognoos baseerub etanooli ja kvaliteetse biodiislikütuse 2016. aasta novembrikuu hindadel.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles