Pastoraadi keldrist saab töökeskus puudega inimestele

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pastoraadihoone valmis aastal 1902. Nõukogude ajal olid siin korterid, hiljem asustasid pinna omavoliliselt kodutud. Kirikuõpetaja Tauno Toompuu näitab, kuhu peaks tulema töölaud.
Pastoraadihoone valmis aastal 1902. Nõukogude ajal olid siin korterid, hiljem asustasid pinna omavoliliselt kodutud. Kirikuõpetaja Tauno Toompuu näitab, kuhu peaks tulema töölaud. Foto: Kasper Mäe

Karl-Heiko (21) on üks paljudest sügava puudega noortest, kel pärast erikooli lõppu kuigi palju väljavaateid ei olnud - kuni ta liitus Rakvere Kolmainu koguduse juures koos käiva vaimupuudega inimeste rühmaga.

“See töö, mis Tauno Toompuu eestvedamisel puuetega inimestega tehakse, on just see puuduv lüli riigi ja puudega noore vahel. See on võimalus puudega inimesel õppida töötegemist. Selliseid võimalusi peaks olema aga palju rohkem,” ütles Karl-Heiko ema Rele Laud. Noormees lõpetas toimetulekuõppe 11. klassi Rakvere Lille koolis. “Viimane klass jäi lõpetamata, sest kool suleti ja kuhugi teise Eesti otsa ei oleks ma saanud teda internaati viia,” tunnistas naine, kes leidis oma täiskasvanud pojale hiljuti väljundi kirikus tegutseva puudega inimeste rühmas.

Viis aastat on Rakvere Kolmainu koguduse juures käinud korra kuus koos vaimupuudega noorte liikumise Usk ja Valgus kohalik rühm. “See kasvas edasi mõtteks pakkuda neile rohkem tegevust, luua töökeskus sellistele inimestele. Uue tööhõivereformiga seoses on muutunud see teema väga aktuaalseks, riik tahab võimalikult palju piiratud töövõimega inimesi tööga hõivata. Need inimesed ei ole aga võimelised avatud tööturul konkureerima, samas on nad turvalises keskkonnas suutelised lihtsamaid asju tegema,” rääkis Toompuu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles