Keskkonnaministeeriumis neljapäeval toimunud metsaseaduse muutmise arutelul tutvustatud Tartu Ülikooli (TÜ) analüüsi järgi on viimase 20 aastaga maha raiutud 37 protsenti salumetsadest.
Analüüsi järgi on viimase 20 aastaga maha raiutud 37 protsenti salumetsadest
13. jaanuar 2017, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelul TÜ teadlaste tutvustatud värske analüüs näitab, et riigi maadel on maha raiutud nii suur osa vanadest salumetsadest, et vajalikus mahus kaitse alla võtmiseks neid enam pole. Kohtumisel kokku lepitud tegevusplaani ellu viimisel on aga salumetsa elustiku kaitsmine veel võimalik, märkis SA Eestimaa Looduse Fond.
Tartu Ülikooli teadlaste Asko Lõhmuse ja Anneli Palo analüüs näitab, et viimase 20 aastaga on riigi maadel raiutud maha 37 protsenti salumetsadest. Samal ajal on elustiku säilimiseks vajalikus mahus salu- ja teiste viljakate kasvukohtade metsade kaitse alla võtmisega 15 aastat viivitatud.
Eestimaa Looduse Fondi esimehe Tarmo Tüüri sõnul on olukord trööstitu. “Oleme jõudnud seisu, kus metsade intensiivse majandamise tulemusel peame loodusteadlaste arvutatud miinimumi tagamiseks võtma kaitse alla ka noori ja väiksema loodusväärtusega metsi, loodetavasti veel mitte raiesmikke nagu on hoiatavaid näiteid teistest riikidest,” möönis Tüür.
Neljapäevane range kaitse töörühma kohtumine möödus keskkonnaühenduste hinnangul konstruktiivselt. Esitletud analüüsi ja peetud arutelu tulemusena jõuti konsensusliku tegevuskavani, mille rakendamisel saab salumetsades range kaitse vajakud katta. Kaitseks valitud alad asuvad riigimaal. “Loodame, et laiapõhjalises ekspertkogus sündinud plaani kiidab nüüd heaks ka metsandusnõukogu ning seejärel keskkonnaminister. Mõned punktid uute kaitsealade loomiseks vajavad ka Vabariigi Valitsuse toetust,” selgitas Tüür.
Range kaitse töörühma koosolekul osalesid ülikoolide, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, keskkonnaagentuuri, RMK ja keskkonnaühenduste esindajad. Kohtumisel kokku lepitud tegevusplaan esitati heaks kiitmiseks metsandusnõukogule, mis koguneb 16. jaanuaril.
Salumets on metsatüüp, kus domineerivaks puuliigiks on harilik kuusk, lisaks harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Liigirikkas põõsarindes kasvavad kuslapuu, sarapuu, toomingas, näsiniin.
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega.