Esemete laenutamine väheneb. Miks?

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

See oli 1961. aasta augustikuus, kui teeninduskombinaat “Viru” võis rahvale teatada, et Tallinna tänavas on avatud majatarvete ja mitmesuguste muude esemete laenutuspunkt. Ja alguses oli külastajaid rohkesti.

Eriti nõutud esemed olid pesumasinad, lauanõud, sügisel marjapressid ja kapsariivid, talvel uisud. Võib-olla olite teiegi see, kes tundis esimesel aastal pesumasinast rõõmu, ent viis teisel aastal suitsu välja ajama hakanud magnetofoni ruttu tagasi. Aasta-aastalt hakkas laenutuste arv väiksemaks jääma. Nüüd on lugu selline, et laenutuspunkt ei tule ots-otsaga kokku. 1966. aasta rahaline plaan oli 1200 rubla, täitmine aga täpselt tuhat rubla. 1964. aastal oli aga laenutuspunkti rahalise plaani täitmine 2250 rubla.

Mis siis on tagasimineku põhjuseks? Teeninduskombinaadi “Viru” peainsener Lembit Spiegel arvas, et eks üheks põhjuseks ole see, et esemed on vananenud. Uute ostmiseks aga ei jätku raha. Poolpidust või vana uisusaabast ei ole sugugi nii mõnus kasutada kui uhiuut. Seesama kehtib pesumasinate ja teiste esemete kohta. Paljud käisid laenatud esemetega halvasti ümber või “unustasid” need tagastamata. Mitmed uisusaapapaarid tuli kohtu teel kätte nõuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles