Aastatega intensiivistunud metsamajanduse tõttu on viimase 32 aasta jooksul Eesti metsadest kadunuud igal aastal 60 000 linnupaari ja see trend jätkub, sest planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav halb mõju metsalinnustikule.
Ornitoloogiaühing: aktiivse raie tõttu kaob aastas 60 000 linnupaari
18. jaanuar 2017, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5 protsenti ehk 60 000 linnupaari võrra aastas, teatas Eesti Ornitoloogiaühing kolmapäeval BNS-ile. Metsades pesitsevate eriti oluliste niinimetatud vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike.
Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese ja teiste arvukuse vähenemist.
Ornitoloogiaühingu teatel pesitseb Eesti metsades 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.
Loobuda tuleks niinimetatud Skandinaavia intensiivmetsanduse mudeli poole püüdlemisest.
Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste ja teistele tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.
Eesti Ornitoloogiaühing toetab ühiskonnas alanud arutelu Eesti metsade tuleviku ja säästva metsanduse võimalikkuse üle ning peame vajalikuks ka järgmiste sammude astumist selleni jõudmiseks.
Metsalinnustiku seisundi taastamiseks ja kaitseks peab ühing oluliseks metsaseaduse eelnõus välja pakutud majandamispiirangute leevendamisest loobumist. Kõige olulisem neist on säilitada kaitsealade piiranguvööndites praegu kehtiv turbe- ja valikraiete kord ning koostöös teadlaste ja huvigruppidega välja töötada elustiku säilimist soosivad reeglid kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamiseks.
Ühingu hinnangul tuleks algatada ennetähtaegselt metsanduse arengukava muutmine, mis põhineks kaasaegsetel teadmistel, arvestaks tasakaalustatult kõigi ühiskonnagruppide huvide ja vajadustega ning tagaks Eesti metsade säästva majandamise. Vaid ühe näitena ületab kehtivas arengukavas eesmärgiks seatud metsade aastane raiemaht uusimate andmete järgi metsade aastase kasutatava juurdekasvu 3-4 miljoni tihumeetri võrra.
15. aprillist kuni 15. juulini kestval lindude pesitsusperioodil tuleks nii riigi- kui ka erametsades kehtestada raierahu. Praegu kehtib see 15.juunini vaid riigimetsades ja vaid osal metsa- ja raietüüpidel. Raiete tegemine lindude pesitsusajal ei vasta ühiskonna ettekujutusele säästvast metsandusest ning soodustab metsalinnustiku seisundi halvenemist.
Loobuda tuleks niinimetatud Skandinaavia intensiivmetsanduse mudeli poole püüdlemisest. Selle asemel peaks soodustama tasakaalustavate elustikusõbralike majandamisviiside kasutamist erametsades ja tagada nende järgimine riigimetsas. Näiteks loodusmetsade üht tunnusliiki valgeselg-kirjurähni pesitseb Rootsis veel vaid 2-5 paari, Soomes umbes 200 paari, Eestis pesitseb neid praegu 3000-6000 paari.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on metsade ja sealse linnustiku hea seisundi taastamine ja säilitamine väga oluline. „Tähtis on aru saada, et mets peab ka pika aja pärast olema elurikas ja inimeste jaoks alles ning samas andma perekondadele ja riigile tulu. See on võimalik,“ ütles Volke.