Rõmeda rahvas ootab asjata turvalist kergliiklusteed

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Libe tee.
Libe tee. Foto: Marianne Loorents

Talvine ja libe maantee. Tee servas on jalaruumi ehk meeter, edasi tuleb paks lumepuder ja sügav eurokraav. Rõmeda küla elanik Kaljo Saar, kes puusaoperatsioonist taastub, peab arsti soovitusel kõndima iga päev vähemalt kolm kilomeetrit.

Kergliiklustee olemasolu teeks vana mehe elu ja liikumise märksa turvalisemaks. Praegu jalutab ta selsamal Viitna ja Rõmeda vahelisel maanteel, kus kiirus on piiratud küll 70 kilomeetrini tunnis, aga sohvrid peavad sellest harva kinni.

Kaljo Saar meenutas, et kord sõitis auto temast nii lähedalt mööda, et selle peegel riivas jopet. “Aga kuhu mul siis minna?” küsis vana mees ja näitas kepiga sügava eurokraavi poole, lisades, et kui ta sinna hüppab, siis omal jõul enam välja ei saa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles