Maavanem kinnitas maakonna prioriteediks Kunda sadama, Vallimäe arenduse ja Arkna mõisa (1)

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänini säilinud Arkna mõisa ebasümmeetrilise fassaadiga historistliku peahoone lasi ehitada Julius von Schubert aastatel 1877-1879.
Tänini säilinud Arkna mõisa ebasümmeetrilise fassaadiga historistliku peahoone lasi ehitada Julius von Schubert aastatel 1877-1879. Foto: Arvet Mägi

Lääne-Viru maavanem Marko Torm esitab kinnitamiseks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise Lääne-Virumaa tegevuskava eelnõu, kus esimesteks prioriteetideks Kunda sadama tööstusala arendamine, Rakvere Vallimäe laululava kompleksi väljaehitamine ning Arkna Tervise- ja Agroturismi Teemapargi rajamine.

Komisjon tegi ettepaneku lülitada tegevuskavva ka Ulvi-Kabala ning Padaoru-Viru-Nigula-Vasta kergliiklusteede väljaehitamised, Pika tänava muinsuskaitsealuse avaliku ruumi planeerimise, projekteerimise ja väljaehitamise, Tamsalu linna ja selle vahetu tagamaa kergliiklusteede ehitamise ja Väike-Maarja-Triigi toimepiirkonna ühendusvõimaluse suurendamiseks planeeritud kergliiklustee rajamise.

Nende objektide eelisarendamine on Lääne-Virumaa prioriteetide reas põhjendatud, kuna komisjon hindas kõrgelt nende mõju  maakonna arengule, töökohtade loomisele ja ettevõtluskeskuse probleemide lahendamisele.

Tegevuskavva lülitati kõrge prioriteetsusega veel Sõmeru-Näpi kergliiklustee väljaehitamine, Võsu ranna puhkeala tugitaristu rajamine ning Neeruti kultuurimõisa külastuskeskkonna väljaarendamine. Lisaks veel Kunda tsemenditööstuse teemapargi ja maagilise Emumäe maastikupargi rajamine ja Tapa Tööstuspargi juurdepääsuteede rajamine ja rekonstrueerimine.

Komisjon tegi ettepaneku lülitada tegevuskavva ka Ulvi-Kabala ning Padaoru-Viru-Nigula-Vasta kergliiklusteede väljaehitamised, Pika tänava muinsuskaitsealuse avaliku ruumi planeerimise, projekteerimise ja väljaehitamise, Tamsalu linna ja selle vahetu tagamaa kergliiklusteede ehitamise ja Väike-Maarja-Triigi toimepiirkonna ühendusvõimaluse suurendamiseks planeeritud kergliiklustee rajamise.

Kavasse kuuluvate objektide kogumaksumus on 19,5 miljonit eurot, millest toetuse vajaduse mahuks on 15,6 miljonit eurot. Kokku on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute Lääne-Virumaa teise vooru toetuse summa 6,7 miljonit eurot.

Projektiiideede 12-liikmelisse hindamiskomisjoni kuulusid maakonna ettevõtjad, riigiasutuste esindajad ning omavalitsuste liidu esindaja. Hinnati projektiideede mõju maakonna arengule, nende töökohtade loomise ja ettevõtluskeskkonna probleemide lahendamise võimekust ning objektide või tegevuste realiseeritavust.

Lääne-Virumaa pingerida sündis komisjoni hinnangute ja hindamise summeeritud tulemusena, millele eelnes põhjalik objektide kirjeldusega tutvumine ja arutelu. „Hetkel on hinnatud ideekavandeid ning välistatud ei ole, et maakonna komisjoni poolt esimeseks, kolmandaks või viiendaks hääletatud projekt ei oma EASi hindajate poolt sellist tuge kui maakonnast,“ nentis Torm.

Seda, millised maakonna tegevuskavas eelisjärjestatud  projektid toetusprogrammi toel ellu saavad viidud, on Marko Tormi sõnutsi veel keeruline öelda, sest koht maakonna tegevuskavas on vaid üks kriteerium mitmete teiste seas ning rahastamine sõltub lõpptaotluse kvaliteedist ja nende hindamiskriteeriumitest EASi poolt.

„Kõigil tegevuskavasse lülitatud projektidel on võimalus oma lõpptaotlus esitada rahastuse saamiseks, aga jäme köis on ikkagi taotlejate endi käes, sest EASi ametnikud langetavad otsuseid eeskätt taotluste kvaliteedile, kirjeldatud stsenaariumite-prognooside jõustumisele ja jätkusuutlikkusele tuginedes, mida toetab maakondliku komisjoni arusaam maakonna jaoks olulistest arendustest,“ sedastas Torm.

Erinevalt esimesest hindamisvoorust, lõi maavanem sel korral taotlejatele täiendava võimaluse, tulla ise oma objekte maakondlikule hindamiskomisjonile esitlema ja küsimustele vastama.

Maakondlikus tegevuskavas esirinnas oleva Arkna Tervise- ja Agroturismi Teemapargi rajamise projektiidee autor Arkna Terviseküla MTÜ tegevjuht Nele Rogenbaum tunnistas, et tal oli sellise otsuse üle hea meel. „Paratamatult tekib inimestel loetu kohta küsimusi ning vahetu suhtlemine ja ausad vastused näitavad kohe ära, millisel tasemel on projekt läbimõeldud ja kalkuleeritud,“ sõnas Rogenbaum.

Ka maavanem täheldas, et see oli ainuõige otsus. „Siis ei jää ühelgi taotlejal kripeldama, et üks või teine oluline argument jääb hindamiskomisjonil arvesse võtmata," märkis Torm.

PKT esimeses voorus rahastati Lääne-Virumaalt seitse projektideed toetuse mahuga 5,6 miljonit eurot. Kui teine voor avatakse juunis 2017 ja rahataotluste esitamise aeg saab olema september 2017, siis peaks tulemused selguma jaanuaris 2018.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles