Juhtkiri: veelind ei ole solgipang

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Linnud juba laulavad, kevad tuleb. Nii nagu sulelised igal aastal enam-vähem ühel ajal laulu üles võtavad, nii ei väsi ka ajalehed ja teised avalikud kanalid kordamast, et veelindude toitmine inimestele mõeldud toiduga ei ole suleliste tervisele kasulik ja soovitud kasu asemel teeb see hoopis kahju.

Aga see jutt on kurtidele kõrvadele. Nii hulpisid selgi nädalavahetusel Rakvere Kirikupargi tiigil saiaviilud ja leivakoorukesed. Teada on seegi, et partidele on mõnikord suisa koduseid toidujäätmeid, näiteks rosoljet ette tassitud.

On arusaadav, et inimesed tahavad linde külmal ajal aidata, kuid veelinnud saavad enda elus hoidmisega ise suurepäraselt hakkama ega vaja lisaabi. Liiati kui toiduks pakutakse seda, mis ilmselgelt linnu toit pole: saia, leiba, toidujäätmeid.

Süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted kahjustavad suleliste seedekulglat ja lennuvõimet ning ebatervislikku toitu on seostatud isegi hilisema sigimisvõime probleemiga.

Inimese aitamissoov on muidugi tore, kuid sealjuures ei tasu kaotada kainet mõistust.

Inimesed aga seda ei mõista ja tihtipeale võetakse veelindude saiaga söötmisele lapsedki kaasa, tahtes muidugi näidata, mismoodi linnukestele head teha, kuid õpetades seejuures järeltulevatele põlvedele müütidel ja valedel põhinevat käitumist.

Veelindudel on parim talitada aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Inimese aitamissoov on muidugi tore, kuid sealjuures ei tasu kaotada kainet mõistust. Ega unustada, et lind ei ole solgipang, kuhu toidujäätmed ja muu selline kuulub. Märgates, et veelinnud võivad olla hätta sattunud, ei tasu neid “abistada” saiapätsiga, mõistlik on pöörduda spetsialistide poole ning helistada keskkonnainfo lühinumbril 1313.

Sel moel võib olla kindel, et vajalik ja õige abi sulelistest sõpradeni jõuab.

Ja ehk aitab õigete otsuste tegemisele kaasa seegi teadmine, et kui pagaritoodete liigset söömist ei peeta mõistlikuks inimeste puhul, miks peaks siis pardid tahtma kogu talve ainult saia mugida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles