Vastukaja: minu mõtted autosõidul Võsu–Tapa–Võsu

Virko Sirkel. Foto: Marianne Loorents

Samal teemal: Kristi Ehrlich “Milleks ühele vallale siht­asutus? SA Võsu kuurort loodi haldusreformile mõeldes” (19. jaanuari Virumaa Teatajas)

On esmaspäeva, 30. jaanuari hommik Võsul. Maa on valge. Sajab lund. Talv on tagasi! Pean minema täna Tapale. Kojamees on jõudnud juba Posti tänava jalgraja, silla ja bussijaamaesise lumest puhtaks rookida. Tubli mees! Sõidutee, nagu Võsul tavaks, on hommikuti lumest vabaks lükkamata.

Istun autosse, kell on 8.45. Võsu “valge maja” ehk vallamaja ees näen vilkumas traktori tulesid. Traktor lükkab lund. Taban end mõttelt: kuidas väljavalitud sinna majja tööle lähevad? Või on vallamajas kloonid? Kuidas muidu seletada, et aastaid pole Võsul suudetud organiseerida rahuldavat lumetõrjet?