Eriti “kreizi” öö Kungla ja tarvanpäälastega Gikšis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks väheseid hetki festivalil, kui Kungla rahvas paigal püsis.
Üks väheseid hetki festivalil, kui Kungla rahvas paigal püsis. Foto: Erakogu

Vurades bussiga Läti piiri poole, et osaleda 10. rahvusvahelisel tantsufestivalil “Gikši tantsude öö”, oli meil, Kungla pillimängijatel ja tarvanpäälastel, enam-vähem aimu, mis juhtuma hakkab, kuid tegelikkus ületas kõik ootused.

Romantiline sõit Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kurvilistel teedel maaliliste härmas metsade vahel viis meid Lätti Gikši küla Amata kultuurikeskusesse, millest sai üheks ööks Balti riikide tantsupealinn. Kultuurikeskuse juures oli suuri ja väikseid busse nii palju, et hädavaevu leidsime parkimispaiga. Siiski jõudsime täpselt õigeks ajaks – Kungla koos teiste pillimeestega lavale, tantsijad saali.

Traditsioonilise tantsuöö pidulik avatants “Goda solis”, mis meenutas meie kolonntantsu, kestis pool tundi. See oli müstiline ja edasi läks järjest ägedamaks. Iga 35 minuti järel vahetusid muusikud. Üleminekud olid väga kiired. Riho Hüti sõnul oli tantsijaid saalis nii palju, et korraga sai maas hoida vaid üht jalga, teine pidi õhus olema. Sestap tantsiti hoogsalt ja mõnuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles