Euroopa Komisjon kinnitas esmaspäeval keskkonnapoliitika rakendamise hindamise tulemused, märkides muuhulgas, et Eestis järgitakse Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõudeid võrdlemisi hästi.
Eestis järgitakse keskkonnanõudeid üpris hästi
6. veebruar 2017, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni hinnangul ei seisa Eesti silmitsi suurte keskkonnaprobleemidega ja keskkonnateadlikkus on viimasel kümnendil märkimisväärselt suurenenud.
„Keskkonnaalaste eeskirjade lünklik ja ebaühtlane rakendamine ei teeni kellegi huve. Tõhusam kohaldamine on kasulik nii kodanikele, haldusasutustele kui ka majandusele. Just seepärast ongi vaja keskkonnapoliitika rakendamine läbi vaadata. Euroopa Komisjon on võtnud kohustuse aidata liikmesriikidel tagada kodanikele, et õhu- ja veekvaliteet ning jäätmete käitlemine vastab rangeimatele normidele. Praeguses läbivaatamisprotsessis antakse teavet ning tutvustatakse vahendeid ja ajakava eesmärgi saavutamiseks,“ märkis Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Karmenu Vella.
Esmaspäeval tutvustatud pakett hõlmab 28 riigipõhist aruannet, kus on kaardistatud liikmesriikide tugevad ja nõrgad küljed ning võimalused, samuti teatist, milles on kokkuvõte riigipõhiste aruannete poliitilistest järeldustest ja üldistest suundumustest sellistes valdkondades nagu õhu kvaliteet, jäätmekäitlus, ringmajandus ning vee, looduse ja elurikkuse kaitsmine. Ühtlasi on kaardistatud soovitusi liikmesriikidele olukorra parandamiseks.
Eesti puhul näeb komisjon eelkõige arenguruumi sellistes küsimustes nagu ressursi- ja energiamahukus ning jäätmekäitlus. Eesti on üks EL-i kõige ressursimahukamaid riike, mistõttu tuleks astuda samme, mis parandaksid üha suurenevate ressursikuludega silmitsi seisva tööstuse toimetulekuvõimet. Jäätmekäitluses võib aga olmejäätmete põletamise määra järsk suurenemine seada ohtu EL-i ringlussevõtu eesmärgi saavutamise. Lisajõupingutused selles valdkonnas võiksid luua uusi töökohti ja edendada majanduskasvu. Komisjoni arvates võiks Eesti olla teistele riikidele eeskujuks ökoinnovatsiooni arengu ning Natura 2000 alade rahastamise valdkonnas. Eesti on üks väheseid liikmesriike, kus üle 50 protsendi elupaikade ja liikide kaitsestaatus on hinnatud soodsaks.
EL-i keskkonnaalaste õigusaktide igakülgne kohaldamine võib aidata EL-i majandusel säästa tervishoiukuludelt ja otsestelt keskkonnakuludelt 50 miljardit eurot aastas. Eurobaromeetri andmetel on kolme neljandiku kodanike arvates EL-i õigusaktid vajalikud, et kaitsta keskkonda nende elukohariigis, ning neli viiendikku kodanikest on nõus väitega, et EL-i institutsioonidel peaks olema võimalik kontrollida, kas õigusakte kohaldatakse nõuetekohaselt.