Mai Pitsner - legode ja kaisukarudega mängiv naine

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurgelised Lego klotsid, mis on üksteisega klappima 
disainitud, ja pehmed kaisukad, mis turvatunnet loovad ning oma lugusid räägivad – see on Mai Pitsneri maailm, vähemasti üks tubli killuke sellest.
Nurgelised Lego klotsid, mis on üksteisega klappima disainitud, ja pehmed kaisukad, mis turvatunnet loovad ning oma lugusid räägivad – see on Mai Pitsneri maailm, vähemasti üks tubli killuke sellest. Foto: Marianne Loorents

Täna joonistab Mai Pitsner jõehobu. Sest ta seadis endale eesmärgi: 2017. aastal järgib ta tegude kalendrit (see on paberkalender, mis ripub ta elutoas ja kus on iga kuupäeva juures kirjas üks proovikivi). Teise eesmärgi pani ta endale veel: ei ühtki päeva reata, kirjareata. Muide, mõne kuu eest tuli trükikojast ta lasteraamat “Kaisukate salajutud”. Aga põhitööna ehitab ta hoopis kolmes Eesti koolis koos lastega roboteid.

Kirjutamine on Mail veres. Ehk on mängus ka mõni geenijupp, sest ta vanemad on eesti filoloogid. Isa Mart Pitsner eluaegne pedagoog ja ema Inge Pitsner ajakirjanik, kirjanik ja keeletoimetaja.

“Mõtlen, et mis ma ikka kirjutan, nii paljud kirjutavad – igaüks oskab. Aga kirjutamine on teraapiline, see on mulle oluline väljendusviis. Ma suudan kirjutades end palju paremini ja julgemalt väljendada,” räägib Mai, kes pole kunagi päevikut pidanud, aga sügavas madalseisus olles on end lihtsalt tühjaks kirjutanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles