Oti ja Sokikese varandus

Signe Torma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oti ja Sokikese varandus.
Oti ja Sokikese varandus. Foto: Signe Torma

​Ott ärkas lõunauinakust valju mütsatuse peale. Järgnes haudvaikus ning seejärel Sokikese hale piuksatus: “Ott ...”

Heli tuli vist pööningult. Ott tõmbas teki ümber ja tõttas trepist üles. Ähmane valgus, mis paistis pisikesest aknast, oli segunenud tolmupilvega. Keset põrandat vedeles kummuli pööratud pappkast raamatutega ja sealsamas lebas Sokike. Tikksirge ning tasane.

“Mis nüüd, Sokike?” päris murelik karupoiss. Jänes vaatas Otti hirmus kohkunud näoga, nii et sõbral pisukesest haletsusest tahes-tahtmata naer peale tikkus. Ta tõstis tasakesi Sokikese üht ja teist kõrva, katsus pulssi ning küsis, ega õnnetusse sattunul kuskilt ei valuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles