Hinnatud teatrikriitiku Reet Neimari koostatud teatriraamat “Sajandi sada sõnalavastust” koondab kaante vahele märgilised lavastused. Rakvere teatrist on neid viis.
Teatrisajand kriitiku pilguga
12. veebruar 2017, 17:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need viis Rakvere teatri lavastust on Mai Meringu 1965. aastal esietendunud Bertolt Brechti “Hea inimene Sezuanist”, Raivo Trassi lavastatud Tammsaare “Vanad ja noored” aastast 1978, August Kitzbergi “Libahunt” Mikk Mikiveri lavastuses aastast 1986, Mati Undi 2001. aastal lavastatud Harold Pinteri “Majahoidja” ja Merle Karusoo “Misjonärid” aastast 2005.
“Kas siin raamatus on sada parimat lavastust? Ei, kindlasti mitte. See oleks võimatu,” rõhutab Reet Neimar raamatus ja kordas üle teose esitlusel. Igasugused edetabelid kunstis on Neimari sõnul nonsenss, millega üldsust alt tõmmatakse.
Reet Neimar on valinud teosesse lavastused, millel on mingi märgiline aspekt omas ajas ja teatriloos. Ta möönab, et saja aasta kohta oleks võimalik koostada ka kümme teistsugust valikut, ent on vältinud seadmast kaante vahele koostaja lemmiklavastuste rida.
“Sajandi sada sõnalavastust” on teatriloo objektiivse ja subjektiivse targa mõtestamise sümbioos, kus Reet Neimari ülimalt kontsentreeritud kommentaari iga lavastuse kohta laiendavad väljavõtted ajakirjanduses ja teatrikogumikes ilmunud artiklitest ning valik fotosid.