Elektrilevi esitas konkurentsiametile taotluse võrguteenuse keskmise hinna langetamiseks 6,7 protsendi võrra alates 1. juulist. Võrgutasu väheneb enim ettevõtetele. Teise muudatusena rakendub alates 2018. aastast püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit pole aasta jooksul tarbitud või on seda tehtud aastas kokku vähem kui 250 kilovatt-tundi.
“Hinna langetamisel on oluline roll Elektrilevi efektiivsuse kasvul, mida on võimaldanud kaugloetavate arvestite paigaldamine ja kokku hoitud tegevuskulud. Samuti on hinnale soodsalt mõjunud finantskeskkond,” sõnas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere ja lisas, et teenuse hinna jätkuvaks odavnemiseks tuleb kaasata klienti ja kohandada selleks hinnakujundust.
Hinnalangus avaldab enim mõju ettevõtetele, kellele keskmine hind väheneb ligikaudu 8 protsenti. Ühtlasi muutub ettevõtetele hinnakujundus selliselt, et teenuse maksumus hakkab enam sõltuma võrguühenduste arvust ja nende läbilaskevõimest. See kaasab kliendi kohandama tema jaoks hoitava võrguressursi võimalikult vastavaks tegelikele vajadustele.
Koduklientidele on keskmine hinnalangus neli protsenti, kuid eri pakettides on muutus erinev. Võrguteenuse maksumus mõnevõrra väheneb suurema tarbimismahuga ehk püsitasuga pakettides ja hind jääb samaks püsitasuta ehk üksnes kilovatt-tunni hinnaga pakettides.
“Just suuremad tarbijad on seni suhteliselt rohkem võrgu ülalpidamiskulusid katnud, samal ajal kui võrguteenuse osutamise kulud ei sõltu oluliselt sellest, kui palju elektrit tarbitakse. Muudatused teevad hinna neile kulupõhisemaks,” selgitas Mere.
Valmisolekutasu aitab hoida võrguteenuse hinda võimalikult madalal
Suurema muudatusena rakendub alates järgmisest aastast võrgu valmisoleku- ehk püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit ei ole tarbitud või on seda tehtud aasta jooksul vähem kui 250 kWh. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017.aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest.
Valmisolekutasu eesmärk on hoida teenuse hind mõistlikuna ka pikemas plaanis. Täna on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada. Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus. Näiteks ootab uuendamist nii kasutusvalmiduse säilitamiseks kui ka elektriohutuse tagamiseks enam kui 1000 kilomeetrit liine, millest pole aasta jooksul ühtki kilovatt-tundi elektrit edastatud. Selleks kuluks ligikaudu 16 miljonit eurot.
Valmisolekutasu kaasab kliendi läbi mõtlema, kas ja millise tugevusega võrguühendust tal on vaja. Juhul, kui klient näeb võrguühendusel väärtust, on põhjendatud selle valmisoleku hoidmisse ka teatud määral panustada. „Püsitasu aitab aru saada, millises osas võrk enam kellelegi väärtust ei loo ja alles jätta see, mis on klientidele oluline. Nii ei pea me tegema ebamõistlikke kulutusi ja saame töökindlust kasvatada klientidele vajalikel liinidel,” rääkis Mere.
Lõplikud hinnad ja nende jõustumise aeg täpsustuvad pärast hinnakirjade kooskõlastamist konkurentsiametiga. Eeldades uue hinna jõustumist alates juulist, peavad hinnakirjad kinnitatud ja avaldatud olema kolm kuud varem ehk hiljemalt aprilliks. Hindade kinnitamise järel saadab Elektrilevi muudatustest mõjutatud klientidele kirjad. Igakuine püsitasu, mis alates järgmisest aastast rakendub tarbimiskohtades, kus 2017. aasta jooksul on tarbitud elektrit vähem kui 250 kWh, jääb sõltuvalt peakaitsmest vahemikku 2-5 eurot.