Liisa Pakosta: ühist on rohkem

Liisa Pakosta
, Võrdse kohtlemise volinik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisa Pakosta.
Liisa Pakosta. Foto: Erakogu

Olgugi arvamusi palju Rakvere LGBTI filmifestivali kohta – ometi on kõigil headel arvajatel ja otsustajatel täna siin Rakvere linnas palju ühist.

Teame uhkusega, et Rakvere on juba Eesti avatuim kultuuripealinn. Just rakverelased on ilmakuulsad oma avatud meelega kultuuri järgi: jõulupuud, Baltoscandal, Meeste tantsupidu, Sumo MM, Arvo Pärt, Punklaulupidu...

Teame, et enam pole Dionysose pidustuste ajad, kus Rooma riik maksis inimestele etenduste vaatamise eest palka, et nad mitu päeva teatris püsiks. Rakvere lavalaudadel on LGBT+ etendused ikka vaba tahte alusel vaadatavad olnud. “Atlas Rakvere” “#6 Queer Shells” jt läksid Rakveres täissaalidele ja oli täitsa rahulik.

Oleme oskajad vahetegijad propagandal ja sotsiaalse sisuga filmikunstil. Arukate inimestena teame, et need on täitsa eri asjad. Just praegu Rakvere kinos jooksev “Kuuvalgus” ei ole propaganda, vaid pälvis Kuldgloobuse ning on 8 Oscari nominent. Me teame, et sotsiaalsete murede lahkamine ja lahenduste otsimine kinolinal on inimeseks olemise üks väljund.

Usume, et meie vaba Eesti riigi põhiseaduse vaim on võrdsuspõhiõiguste rõhutamisel õige – mitte kedagi ei tohi diskrimineerida ja diskrimineerimisele õhutaminegi on keelatud. Me ei taha, et meid endid või meie lähedasi ebavõrdselt koheldaks. Ja me ei talu tsensuuri, sest me oleme vabaduseusku rahvas.

Puue, vanus, sugu, rahvus, seksuaalne sättumus või kokkulepitud kohustuste kandmine nagu laste ja pereliikmete eest hoolitsemine või kaitseväeteenistus– neid asju inimene ei saa või ei peaks endas muutma. Teame, et inimese põhiõiguste kaitse ei ole kellegi võitlus iseenda õiguste eest. Põhiõiguste kaitse on vajalik selleks, et me saaksime üksteise kõrval elada. Me ei taha, et kedagi aetaks minema numbrite pärast, mis on tema isikukoodiks, tõugataks eemale lapse või puude tõttu, halvustataks lähikondsete pärast? Kas keegi meist tahaks olla kõrvale tõugatud asjade pärast, mida me endas ise muuta ei saa? See on ligimesearmastuse ürgne põhimõte, ühtehoidmine on meid aidanud siin maal kaua aega alles püsida.

Oskame ka rehkendada. Ehkki sellel pole miskit pistmist võrdsuspõhiõigustega. Aga me teame, et maailmas toimub üle 100 LGBT+ filmifestivali. San Franciscos tänavu 41. korda. Filmifestivalid suurendavad ühtekuuluvustunnet ühiskonnas, edendavad turismi, loovad töökohti, edendavad majandust, parandavad inimeste sissetulekut Aga ennekõike on need kohad, kus inimesed saavad areneda ja puutuda kokku mõtete ja tunnetega, mida nad pole varem mõistnud. Ja nagu pärast head toitu, on ka pärast head filmi inimesed teineteise suhtes mõistvamad. Turism toob Rakvere inimestele lisasissetulekuid. Loomingulises keskkonnas on alati suurem majanduskasv. See kõik on väga kasulik.

Haridus on õigus teada. Teadmised huvitavad nii noori kui vanu. Tahame koos, et noored inimesed ei jätaks Rakveret, vaid tahaks siia alati tagasi tulla. Sest siin toimub nii palju ägedat, sest siin on head inimesed! Teadlased on faktilise statistika põhjal osutanud, et loomingulised inimesed tahavad parema meelega elada kohtades, mis on erinevustele avatud – sest nad kogevad ka endid erinevana.

Juhul, kui Eestit peaks tabama mõni loodusõnnetus või välisvaenlase rünnak, siis teame, et elamisväärset ja vaba riiki saame hoida üksnes vendade ja õdedena õlg-õla kõrval seistes. Iga põlvepikkunegi on vajalik, seda teame juba oma esivanemate tarkusest. Ühtehoidmist ei tohi lõhkuda, seda me teame ja tunnetame ka.

Nõnda ongi, et isegi kui me oleme eriarvamusel selle üle, et milliseid kultuuriüritusi peaks Rakvere linn rahaliselt toetama, on meil ometi palju ühiseid väärtushinnanguid ja eesmärke. Nendele mõeldes on ehk täna lihtsam otsustada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles